Väliseesti noored naudivad Viljandimaad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Noortele kohalik söök maitses ja seda nad hamburgerite vastu ei vahetaks. Veneveres sõid laagrilised esmaspäeva lõunaks juurviljasuppi ja musta leiba, Tääksis aga koolisöökla šnitslit ja keedukartulit.
Noortele kohalik söök maitses ja seda nad hamburgerite vastu ei vahetaks. Veneveres sõid laagrilised esmaspäeva lõunaks juurviljasuppi ja musta leiba, Tääksis aga koolisöökla šnitslit ja keedukartulit. Foto: Kamilla Selina Lepik

​Viljandimaal on sel suvel lausa kaks laagrit, kus üle saja väliseesti noore loovad ja hoiavad sidet eesti kultuuri ja keelega. Integratsiooni Sihtasutuse korraldatavas laagris on suurem rõhk keeleõppel, pärimuslaagris Lõimeleer on töötoad sisustatud traditsioonilise käsitöö tegemisega.

Integratsiooni Sihtasutuse korraldatav kultuuri- ja keelelaager toob Venevere puhkekülla kolme vahetuse peale kokku 66 noort 14 riigist. Kümne päeva jooksul pakutakse neile mitmesuguseid töötube ning eesti pop- ja traditsioonilist kultuuri hõlmavaid tegevusi. «Praegu käib näiteks teatri töötuba, kus nad peavad Eestiga seotud teemal ühe näidendi ise lavastama,» rääkis laagrit juhatav Epp Adler esmaspäeva pärastlõunal.

Paljudel laagrilistel elavad vanavanemad Eestis, kuid Adleri sõnul on ka neid noori, kes on juba kuuenda põlve väliseestlased. «Näiteks mõne esivanemad on Eestist lahkunud Mahtra sõja tõttu,» rääkis Adler, kuid lisas, et lahkumiste põhjused on väga erinevad. «Siiski tundub, et inimesi on Eestist välja viinud kolm asja: sõda, töö ja armastus.» 

Tagasi üles