Mäest kihutav vesi viis kaasa jupi teed

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Hooga voolav sulavesi murendas maantee kuni sõiduraja alguseni. Lähiajal hakkavad töömehed looduse tekitatud kahju kõrvaldama.
Hooga voolav sulavesi murendas maantee kuni sõiduraja alguseni. Lähiajal hakkavad töömehed looduse tekitatud kahju kõrvaldama. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Ümberkaudsetel põldudel kiiresti kahanev lumi valgus tänavu Karksi lähedal sulaveena maanteele ning võttis mööda kraavi mäest alla kihutades kaasa ka suure osa teed ennast.

«Lähipäevil hakkame vee tekitatud kahju kõrvaldama,» lubas Lääne regionaalse maanteeameti Viljandi esinduse peaspetsialist Allan Allik. Tööde ajaks teed kinni ei panda, kuid viivituse ja kiirusepiiranguga peavad autojuhid arvestama.

Põllumees pääses

Hädad hakkasid Karksi lähedal asuvas Saviorus pihta eelmisel aastal, kui vesi ei tahtnud oru põhjast ära liikuda ning segas põllumeestel kevadtöid teha.

Põllu rentija ning maaparandusfirma ettepanekul rajas maanteeamet mullu uusi truupe ja põllumehe mure sai murtud. «Paraku tähendas see, et juhtisime maanteekraavi varasemast rohkem ja kiiremini voolavat vett,» nentis Allan Allik.

Kraav ei pidanud sellele vastu ning alles eelmisel suvel paika pandud pinnas läks oru põhja kihutava veega kaasa. «Vool oli nii tugev, et kiskus ühes isegi suuri kive,» nentis teed hooldava aktsiaseltsi Sakala Teed juht Toomas Leppik. «Orus on näha, kui palju mulda kraavidest sinna on kandunud.»

Allan Alliku sõnul ehitati põllu veerde aastaid tagasi torusüsteem, mida mööda vesi peaks ära voolama, kuid tänavune kevad tõestas, et see süsteem on umbes.

Tee all vett ei ole

Nii Allan Allik kui Toomas Leppik kinnitasid, et liigelda pole seal ohtlik. «Tee alt pole pinnas kadunud,» ütles Leppik.

Nüüd tuleb remontijatel kraavid uuesti täita ja kindlustada, et vesi ei saaks järgmisel kevadel taas hävitustööd teha. Kui kaua selleks aega kulub, ei osanud Allik öelda. «Tööd tehakse kahes etapis,» selgitas ta. Kõigepealt taastatakse muldkeha ja lastakse sel kuivada. Kevade teisel poolel taastamine jätkub.

Toomas Leppiku kinnitust mööda kevadveed mujal Viljandimaal niisugust pahandust ei teinud.

Märksõnad

Tagasi üles