/nginx/o/2011/04/13/557266t1hb4c1.jpg)
Eile näitasid 36 Viljandimaa tantsurühma noorte laulu- ja tantsupeo komisjonile, kui hästi on nad järginud paar kuud tagasi saadud näpunäiteid. Hindajad aga otsustavad, kes sõidab suvel suurele peole ja kes peab veel aastakese kodus jalakeerutamist harjutama.
Peoliste arvule maakondlikku piiri pandud pole ning juhendajate arvates on raske ennustada, kui palju rühmi jääb hindajate sõelale. Ootusärevus eile veel leevendust ei leidnud, sest tulemus selgub alles 27. aprillil.
«On tõenäoline, et meie ikkagi sõidame peole, või mida sina arvad?» otsis Tääksi tantsuõpetaja Anu Mikkor kinnitust oma kolleegilt, Leie Tantsulõvide juhendajalt Ingrid Sukamäelt.
Too selles ei kahelnud: «Teie rühmal on hea tase — kohe on näha, et lapsed tahavad tantsida!»
Et VII—IX klassi vanuseastmes astuski üles vaid kaks rühma, on mõlemal kollektiivil lootust edasi pääseda.
Tee peole ei ole siiski sile: repertuaari hindavad mõlemad õpetajad üsna raskeks. «Ehk neil, kes on asjaga tegelnud esimesest klassist, on kergem, aga kes hakkab tantsima alles seitsmendas, peab ikka pingutama,» rääkis Sukamägi.
Mikkor lisas, et mõne tantsuga tuli vaeva näha ka neil, kes on maast madalast tantsinud.
Põhikooli vanuserühma tantsud on keerulisimad
Laulu- ja tantsupeo «Maa ja ilm» Viljandimaa kuraator Kati Grauberg tõdes, et just nimetatud vanuserühma tantsud ongi kogu peokava ühed keerulisemad.
«Selles vanuses on poiste ja tüdrukute kasvuvahe sageli tüdrukute kasuks, kuid tantsudes on palju tõsteid,» selgitas ta. Kuraatori sõnul pakub aga näiteks esimeste klasside repertuaari kuuluv muside- ja kallideküllane tants väikestele lihtsat liikumisrõõmu.
Et kõigile rühmadele lusti jätkub, oli Grauberg veendunud juba jaanuari lõpul, esimesel nõustaval ülevaatusel. Kuraatori hinnangul oli näha, et rühmad on toona saadud näpunäiteid tõsiselt võtnud. «Siis viidatud vigu on palju parandatud ja rabedaid kohti lihvitud,» sõnas ta.
Küsimusele, kas kaugelt tulnud komisjon edasipääsejate osas ka tuliseid vaidlusi peab, ei osanud Grauberg vastata, sest töö käib enamjaolt suletud uste taga.
«Hindamisel kasutatakse täpset süsteemi: kõigi rühmade algseis on 10 punkti ja sealt hakatakse möödalaskmiste eest maha võtma,» selgitas kuraator.
Ta tõi näite, et miinuse võib tuua isegi see, kui tantsija on unustanud vöö vööle panna.
Kokku tulnud 36 rühma hulgas on kuraatori sõnul nii vanu tuntud tegijaid kui päris uusi. Viimati nimetatute all ei pidanud ta silmas üksnes esimeste klasside rühmi õppeasutustest, kus rahvatantsu traditsioon on ammu au sees, vaid ka neid koole, kus sellega on alles algust tehtud.
«Uusi kollektiive on juurde tekkinud ka nii, et varem neidude rühmana tegutsenud seltskonnale on lisandunud noormehed ja sündinud on segarühm,» rääkis päevajuht.
Samuti rõõmustas Grauberg selle üle, et Viljandimaalt soovib peole minna koguni neli õpetajate rühma.
Vanad kalad sõidavad peole juba mitmendat korda
Tääksi poistel Sten Suigusaarel ja Siim Tõnissonil ülevaatuse eel närvi sees polnud.
«Peaasi et tantsida saab!» sõnas Sten, kes edasipääsemise pärast väga ei muretsenud. Tema õpetaja Anu Mikkor kummutas samuti kahtluse, et noormehi on rahvatantsu juurde raske meelitada: «Selle rühma noored pöördusid ise minu poole, et ma hakkaks nende juhendajaks.»
Kui neli aastat tantsinud Stenil on seljataga üks suure peo kogemus, siis algkoolist saadik tantsinud Siim sõidab rühma edu korral suvel Tallinna peole juba kolmandat korda.