Viljandis tõstuksi valmistav osaühing Kinema tõi märtsis Mäost siia ka alumiiniumkonstruktsioonide tootmise. Tulevikus peaks see valdkond andma ligi poole firma käibest.
Uksed jäid Kinemale kitsaks
14. aprill 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alumiiniumprofiilist vitriinide, talveaedade, akende ja muude avatäidete valmistamine on Kinemal üsna uus tegevusala. Sellega tehti Mäos algust alles mullu suvel ning nüüd, kolimise järel kulub taas veidi aega, et tootmisele õige hoog sisse saada. Tegevus Metsküla teel asuvas tehases siiski juba käib: näiteks teisipäeval valmistasid töölised ühele Helsingi autokeskusele uksi.
Kinema alumiiniumivaldkonna juhi Suido Saarmetsa sõnul oli algusest peale plaanis koondada kogu ettevõtte tootmine Viljandisse, sest see võimaldab kaks haru koos tõhusamalt tööle panna.
«Tahame koolitada tõstuste tegijaid ka alumiiniumi töötlejateks,» rääkis Saarmets. «Siis saame suunata inimesi firmas just sellesse valdkonda, kus on parajasti tegevust rohkem.»
Kõik augud kinni
Suido Saarmetsa kinnitust mööda ei olnud alumiiniumkonstruktsioonide valmistama hakkamise põhjus siiski see, nagu oleks Viljandi tehases tööst puudu tulnud ja siinsed tootmisvahendid vajanuksid uusi ülesandeid. Enamikku tõstuste tegemiseks kasutatavaid seadmeid ei saa alumiiniumprofiili puhul rakendada ja seetõttu tuli firmal soetada ligi 35 000 euro eest masinaid.
«Tooteportfelli ajendas meid laiendama soov valmistada kõiki avatäiteid, mida ühe hoone ehitamiseks või renoveerimiseks vaja läheb: aknaid, klaasseinu, välispiirdeid ja muud,» selgitas Suido Saarmets. «Seni olid meie koostööpartnerid sunnitud neid mujalt tellima.»
Viljandimaa teise tõstuste tootja Rolling Doorsi juhatuse liige Marko Küttimaa tõdes, et ka tema ettevõte on pidanud plaani aknaid tegema hakata, kuid selles sektoris valitseva tiheda konkurentsi ja halvenenud majandusolukorra tõttu jäi mõte katki.
«Praegu kavatseme laiendada uste valikut,» lausus Küttimaa.
Ekspordi plussid ja miinused
Juba sel aastal peaks Kinema alumiiniumivaldkond andma veerandi firma käibest, kuid osaühingu tegevjuhi Andrus Allikoja sõnul ei kehti sama suhe töömahu kohta. Nimelt muudab kallis tooraine alumiiniumist toodete hinna kõrgeks ja ajab niiviisi suureks ka käibemahu.
Nagu paljud teisedki ehitusmaterjalide valmistajad, müüb Kinema suure osa toodangut raja taga. Nii alumiiniumkonstruktsioonidest kui tõstustest jääb Eestisse praegu umbes pool.
Suido Saarmetsa jutu järgi on alumiiniumitöötlejaid majanduslanguse ajal Eestis kõvasti vähemaks jäänud ja enamik neist on võtnud suuna ekspordile, sest välismaal pakutakse palju paremat hinda kui kodus.
«Eestis loetakse praegu raha ning valitakse sageli odavamad ja seetõttu halvemad lahendused,» nentis Saarmets. «Siin makstav tasu ei taga tootjatele elujõulisust ja investeerimisvõimet.»
Ometi on ka välismaale tarnimisel oma miinus: ette ei tasuta seal tavaliselt eurotki, kuid toorme soetamiseks kulub tublisti raha. «Kust need käibevahendid tulevad, kui ettevõtetel pole kaks aastat kasumit olnud ja pangad ehitussektorit ei usalda?» kurtis Saarmets kogu majandusharu kummitavat muret.
Andrus Allikoja sõnul on Kinemal õnnestunud toorme ja toodangu maksetähtaegades enamasti nii kokku leppida, et raha jõuab tellijalt kohale enne, kui see varustajale ära tuleb anda.
«Õnneks on ekspordi puhul makserisk tunduvalt väiksem kui Eestis,» lisas Allikoja.
Kui tõstuksi müüb Kinema nii Soome, Rootsi kui Norrasse, siis alumiiniumkonstruktsioonid on seni leidnud ostjaid peamiselt põhjanaabrite juures, kus Kinemat aitab tema enda tütarettevõte. Suido Saarmetsa selgitust mööda tahab ettevõte ennast tõestada esmalt ühel turul ja hakata alles seejärel otsima võimalust edasi liikuda.
Alumiiniumi valdkonna juhi kirjelduse järgi pole praegu raske välismaalt kliente leida, sest odavus annab Eesti tootjale endiselt konkurentsieelise. Kui mõnes tööstusharus on madalamatest palkadest tulenev edumaa hakanud kaduma, sest automatiseerimise tõttu pole tööjõu osa enam kuigi suur, siis alumiiniumkonstruktsioone valmistades saab inimkäsi masinatega asendada suhteliselt vähe.
Saarmetsa teada on kogu Eestis alumiiniumi töötlemiseks vaid mõni kompuutri juhitav CNC-pink, sest need tasuvad end ära ainult standardse toodangu puhul.
«Meie töö sarnaneb praegu rohkem eksperimentaaltootmisega, mille puhul sarnaste toodete osakaal on suhteliselt väike,» rääkis ta. «Meie eelis on paindlik lähenemine.»
Niipalju kui võimalik, püüab Kinema siiski tootmist automatiseerida. Näiteks on tänavu kavas soetada tõstuste paneelide ettevalmistamiseks CNC-pink.
Kinema on Eesti suurim tõstuste tootja. Ettevõtte ainsas, Viljandis asuvas tehases töötab 15 inimest.
ARVAMUS
ANDRUS ALLIKOJA,
Kinema tegevjuht
Võtsime suuna ekspordile juba enne masu, 2005-2006. aastal, ja see on ennast ära tasunud. Ekspordi suurendamine ei tähenda siiski, nagu kavatseksime koduturu käest anda.