Veok sõitis partide elu säästmiseks kraavi (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Veoauto Volvo juht tüüris suure masina paremale kraavi, sest oleks muidu kokku põrganud enda ees partide pärast pidurdanud auto või vastassuunast tuleva sõidukiga. Veok paiskus külili, kuid keegi viga ei saanud.
Veoauto Volvo juht tüüris suure masina paremale kraavi, sest oleks muidu kokku põrganud enda ees partide pärast pidurdanud auto või vastassuunast tuleva sõidukiga. Veok paiskus külili, kuid keegi viga ei saanud. Foto: Kenno Soo / Sakala

Läinud reedel juhtus Viljandi ja Tartu vahelisel maanteel õnnetus, mis sai alguse valest pikivahest ja teele paterdanud partidest.

Reede pärastlõunal Uusna lähistel pidurdas autojuht ootamatult, et pardiperet rataste alla jäämisest säästa. Kui linnud pääsesid õnnelikult üle maantee, siis pidurdaja järel sõitvale veoautole lõppes juhtum külili kraavis. Nimelt ei hoidnud suure auto juht ees liikuva sõiduautoga õiget pikivahet ega suutnud piisavalt kiiresti aeglustada. Et ka vastassuunast tuli auto, keeras veokijuht paremale kraavi. Veoauto Volvo paiskus selle tagajärjel külili, kuid keegi viga ei saanud.

Väike või suur

Autokooli Alopex juhataja Jaak Alesma sõnul õpetab tema oma õpilastele: kui auto ette astub loom, tuleb tollele otsasõitu vältida selle piirini, et inimesed ohtu ei satu.

«See võib kõlada julmalt,» tõdes ta. «Aga neid juhtumeid, kus rebasest või kassist mööda saada üritades on kraavi sõidetud, on Eestis küll olnud. Siis on jama palju rohkem. Kunagi ei tea, milliste tagajärgedega auto teelt väljasõit lõpeb.»

Alesma märkis, et on vahe, kas auto ette satub väike või suur loom. «Kui sulle ikka näiteks karu tee peale tuleb, siis temast üritad küll mööda saada. Suure loomaga ei taha ilmselgelt keegi kokku sõita, sest tema mass on suur.»

Hüpoteetilisele küsimusele, kas tema oleks kuklasse hingava veoauto ees sõites maanteel partide pärast järsult pidurdanud, ei osanud Jaak Alesma vastata. Ta tõdes vaid, et üldiselt ei kiputa liikluses piisavat pikivahet hoidma ja seda näitab ka kõnealune juhtum. Sõiduõpetaja lisas, et kui linnas on mõnikord võimalik auto looma pärast rahulikult kinni pidada, sõidukist välja tulla ja loomake tee pealt minema ajada, siis maanteekiirusel käib kõik kiiresti ja pahatihti tuleb otsustada sekundi murdosa jooksul.

Politsei tuletas reedese avariiga seoses meelde, et üldjuhul peetakse ohutuks pikivaheks meetreid, mis saadakse sõidukiirust kaheks jagades. 90-kilomeetrise tunnikiiruse puhul on sobilik pikivahe seega 45 meetrit.

Ülevaadet pole

Kui palju juhtub Eestis neid teelt väljasõite, mis on tingitud püüdest vältida looma või linnu allaajamist, ei tea politsei öelda. Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Virk selgitas, et kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saa, pole tarvilik sellest politseid teavitada.

If kindlustusseltsi kommunikatsioonijuhi Eva-Grete Aljase selgitust mööda pole ka kindlustusfirmal sellekohast ülevaadet, sest kindlustusjuhtumite puhul on põhjuseks märgitud enamasti lakooniline «teelt väljasõit» ja on keeruline hinnata, kas see on seotud libedate teeolude, loomade, mobiiltelefoniga rääkimise või millegi muuga.

Tagasi üles