Eestlaste käänuline teekond moodsasse Euroopasse viis läbi mustuse, virtsaojade ja kirbuhordide

Kui sauna käepärast polnud, pesti ennast suurtes vannides nagu sellel 1920. aastaist pärit naljapildil. Foto: Urmas Tuuleveski erakogu

Etnoloog-kultuuriajaloolane Heiki Pärdi päästis valla minevikulaeka, kust vaatavad vastu teemad, millest tavaliselt ei kõnelda. Sellised ebamugavad ja samas igapäevaelust lahutamatud teemad nagu hügieen, pesemine ja käimlad. 

Oma haaravas ja vaimukas raamatus «Eesti argielu. Teekond moodsasse maailma» jutustab ta sellest, kuidas eestlased viimase 150 aastaga keskaegsetest talupoegadest moodsateks eurooplasteks said.

See teekond polnud kerge. Nii mõnigi asi sai harjumuseks alles hiljuti. Omaaegsetes kodudes puudusid ju valgus, soojus, mugavus ja privaatsus. Ja kui korraks ette võtta saun kui eestluse üks sümboleid ja rahvuslik eripära, tuleb nentida, et seal ei käidud niivõrd pesemas, kuivõrd haigustest hoidumiseks või ravi otstarbel.