Kaevaja kullaaugust Viljandimaal tuli välja muistse jahimehe väitsakomplekt

Ühes pundis leitud noad olid üpris kulunud ja neid oli palju kordi teritatud.

FOTO: Gert Kallas

Kõo valla Maalasti küla Mäeltoa talu peremees Gert Kallas on juba harjunud, et kui ta kaevama hakkab, leiab ta maa seest midagi väga vana ja haruldast. Nüüd alustas ta välikamina ehitust ja leidis mitme tuhande aasta vanuste nugade komplekti.

Taas sõitsid talle külla teadlased, kes leiu Tartu ülikooli laborisse toimetasid. Samal moel on Maalasti külast jõudnud aasta jooksul teadlasteni haruldane õõs- ehk putkkirves, tulekivi töötluslaaste, tööriistakatkeid ja Eestis ainulaadne tutulus. 

Noad luudega kõrvuti

Leiu fikseeris muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste nõunik Martti Veldi ja tema esialgsel hinnangul pärinevad noad muinasajast. «Ma pole selle ala spetsialist, aga ilmselt pärineb noakomplekt muinasajast. Võib olla ka hilisem, tuleb uurida ja proove võtta,» ütles ta. 

Veldi viib noakomplekti arheoloog Andres Tvauri juurde, kes oskab täpsema hinnangu anda.

Lõikejälgedega luud, mis nugade lähedalt leiti, tunduvad Veldi hinnangul olevat looma omad, kuid täpsemalt saab öelda pärast ekspertiisi. 

Selles, kas tegemist on muistsel ajal elanud jahimehe nugade komplektiga, aitab selgust saada põhjalik uuring. 

Mäeltoa talu peremees Gert Kallas on labidat maasse lüües alati valmis, et mõni tuhandeid aastaid päikese eest peidus olnud ese välja tuleb. Kui mais jäi tal kartulipanek pooleli pronksiaegse ehisnööbi tutuluse pärast, siis seekordne noakomplekti ja luude leid tegi pausi välikamina ehitusse. 

See, kuidas leiule sattudes käituda, on tal selge. «Algul saatsin pildid muinsuskaitsesse ja mõni päev hiljem olid arheoloogid siin. Nad fikseerisid leiu ning viisid noad ja kondid minema. Siis sain jälle tööle hakata,» rääkis Kallas. 

Leitud komplekti kõige pikem nuga.

FOTO: Gert Kallas

Kui tahad rahu, ära kaeva

«Külarahvaga on ikka nalja visatud, et kui tahad vaikust ja rahu, ei tasu maad sonkima hakata,» nentis ta. Avastused on ka Kallases arheoloogiahuvi tekitanud ning seda, et ükskord lammaste toiduplats päris üles kaevatakse, ta ei karda. «Mulle on vihjatud küll, et lähiaastatel on plaanis siin proovikaevamisi ette võtta, kuid ma ei usu, et see minu ja lammaste elu väga häirima hakkaks,» rääkis mesinduse ja lambakasvatusega tegelev talupidaja. «Kui arheoloogid siia tulevad, on ikka põnev. Nad räägivad alati huvitavaid jutte leiu ja selle paiga ajaloost. Mis saab mul selle vastu olla?» lisas ta.

«Maalasti on huvitav kant – sealt on viimasel ajal palju põnevaid asju välja tulnud,» nentis Martti Veldi. Kui muinasaegseid nuge on Eestist leitud varemgi, siis selle leiu teeb haruldaseks asjaolu, et rauast tööriistad olid maapõues ühes pundis. «Jah, leid on haruldane, sest tegemist tundub olevat nugade komplektiga,» kinnitas Veldi.

Ta ei osanud kommenteerida, kas ja millal Maalastis suuremaid arheoloogilisi kaevetöid tegema hakatakse. «Tavaliselt viiakse suuremaid teadusprojekte ellu, kui kellelgi tekib mingisugune teaduslik huvi selle ajastu või paiga vastu. Ja muidugi, kui on raha,» selgitas ta. 

Kaheksa elanikuga Maalasti küla lähedal asus arheoloogide hinnangul suure tõenäosusega muinasasula.  «Arheoloogid on kõik leiukohad kaardistanud ja leiud viitavad 3000, aga võib-olla isegi 7000 aasta vanusele inimtegevusele. Kus see asula omal ajal täpselt võis olla, ei julge arvata. Minu talu maadel on aga igast nurgast midagi leitud, küllap siin pronksiajal ja ehk ka enne seda mingi asustus oli,» rääkis Gert Kallas.

Tagasi üles