Laulupidu lõppes, kuid emotsioonid jäävad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Paljudel eestlastel oli eile hommikul sees tühi tunne, sest 12. noorte laulu- ja tantsupidu oli lõppenud. Selline üritus on kogu Eesti rahva töö ja tekitab isamaalise, mõnusa ja koduse tunde.
Paljudel eestlastel oli eile hommikul sees tühi tunne, sest 12. noorte laulu- ja tantsupidu oli lõppenud. Selline üritus on kogu Eesti rahva töö ja tekitab isamaalise, mõnusa ja koduse tunde. Foto: Mihkel Maripuu

12. noorte laulu- ja tantsupidu «Mina jään» on lõppenud, kuid nii kuraator kui peol osalenud lauljad hoiavad seal tekkinud emotsioone endiselt südames.

Peo Viljandimaa kuraator Kati Grauberg-Longhurst on alates mudilasena kooris laulmisest olnud peoga tihedalt seotud. Tänavu osales ta kuraatorina teist korda. Grauberg-Longhurst tunnistas, et esmaspäeva hommik oli teistsugune kui varasemad, sest pikalt kestnud laulu- ja tantsupeo mullist välja tulla ning igapäevaellu naasta on harjumatu. Organiseerimist ja asjaajamist oli nii enne pidu kui ka peo ajal palju.

Grauberg-Longhurst nägi kuraatorina vaeva, et viljandimaalastest osalejatel oleks hea, turvaline ja mõnus olla. Näiteks kui tantsupeo proovietendusel said lapsed läbimärjaks, organiseeris ta kiiresti kokkade abiga ööbimiskohta kuuma teed.

Tagasi üles