Prügifirma küsib lukustamata värava avamise eest lisaraha

Selles kohas on muuseumi prügikonteiner seisnud 16 aastat. Nüüd tuleks see lükata prügiauto saabumise ajaks värava taha või maksta firmale lukustamata värava avamise eest. Öisel ajal on muuseumi väravad suletud, aga mitte lukus. Foto: Elmo Riig / montaaž

Viljandi muuseumi juhi üllatus oli suur, kui veebruari lõpul toodi tema lauale teade, et koht, kus prahikonteiner on 16 aastat seisnud, prügivedajale enam ei sobi.

«1994. aastast alates on meil prügikonteiner olnud ühe ja sama koha peal ning nüüd selgub, et selle asukoht ei vasta nõuetele,» ei suutnud muuseumi direktor Jaak Pihlak prügifirma Veolia Keskkonnateenused jäetud kirja uskuda.

Muuseum ei osanud esmalt juhtunule kuidagi reageerida. Mõne päeva pärast oli konteineri küljes uus kiri, et see ei asu nõuetele vastavas kohas, ning Pihlak sai teada, et kui olukord jääb samaks, ähvardab asutust tühisõiduarve.

Uus teenus

Jaak Pihlaku hinnangul üritab monopoolses seisus firma muuseumilt raha välja pressida. Nimelt oli Veolia Keskkonnateenused pakkunud olukorra lahendamiseks tasulist lisateenust.

Et prügivedajad muuseumi konteineri kätte saaksid, peavad nad jätma auto Lossi tänavale värava taha ning sisenema jalgväravast asutuse territooriumile. Väravast paarikümne meetri kaugusel seisabki konteiner, mis tuleb tänavale auto taha lükata ning hiljem jälle tagasi toimetada.

Et prügivedajad ka edaspidi sel moel konteinerit tühjendaksid, tuleks muuseumil tasuda käibemaksuga 3.83 eurot teenuse eest, mis kannab pealkirja «Lukustamata värava või tõkkepuu avamine ilma võtme haldamise tasuta».

See, mida Pihlak peab klientidelt raha väljameelitamise nipiks, on tegelikult osa linna ja Veolia Keskkonnateenuste lepingust. Varem vaatas prügifirma mõnele tingimusele läbi sõrmede ning käitus nii, nagu oli soodsam kliendile, ent uuest aastast hakkas ta lepingut ja selle osaks olevat Viljandi jäätmehoolduseeskirja täitma punktipealt.

Prügivedaja järgib linna eeskirja

1. jaanuarist sätestab linna ja prügifirma suhteid uus leping, mis muutis prügiveo kliendile veidi odavamaks. «Me ei saa seetõttu enam pakkuda tasuta lisateenuseid,» lausus Veolia Keskkonnateenuste Lääne regiooni juht Jaan Viljas.

Viljandi linnavalitsuse kesk­konnaspetsialist Inga Nõm­mik selgitas, et linnas kehtiva korra järgi ei tohi konteiner asuda tühjenduspäeval kaugemal kui kümme meetrit sellest kohast, kus prügiauto peatub.

Nõmmik välistas võimaluse, et prügifirma saaks hakata ise karmistama konteineri asukohta puudutavaid nõudeid. «Selle eeskirja kinnitab volikogu,» sõnas ta.

Auto ja mahuti vahele ei tohi jääda piirdeid, aedu või tõkkepuid. «Seepärast lubamegi konteinerid tühjenduspäeval tänavale lükata,» lisas Nõmmik.

Niisugune kord seati sisse selleks, et prügivedaja ei peaks astuma eramaale. «Meil on olnud pahandusi majaomanikega, kes väidavad, et meie töötaja pole korralikult väravat sulgenud ja seetõttu on koer aiast uitama pääsenud,» rääkis Viljas.

Viljandi abilinnapea Rein Triisa soovitab muuseumirahval lükata konteiner väravast välja enne prügiauto saabumist, sest siis on kõik reeglid täpselt täidetud. «Veolial on kesklinnas palju kliente, kuid teistega probleeme ei ole,» lisas Triisa.

Linnas kehtiva korra täpne järgimine on Viljase hinnangul muresid põhjustanud vähestele. Veolia Keskkonnateenustel on linnas veidi üle kolme tuhande kliendi ning märkuse, et konteiner seisab vales kohas, on firma teinud neist ligi 120-le. «Seda pole palju,» leidis Viljas. Inimesed reageerivad aga eri moodi. «Mõni saab aru, mõni tellib lisateenuse, osa ei tee üldse välja ja osa hakkab jalgu trampima,» selgitas ta.