Ööbimine koolimajas nõuab küll kannatlikkust, aga pakub ka head õhkkonda

Viljandimaa tantsupeolised puhkavad pärast pikki proovipäevi Tallinna Südalinna koolis. Olenemata sellest, et magatakse nagu silgud reas ja tihtipeale peab söögi- ja pesemisjärjekorras päris pikalt ootama, naudib nii mõnigi noor sealset õhkkonda. 

Tallinna Südalinna kool on majaplaanilt sarnane Viljandi Kaare kooliga. Tantsijate kasutada on kogu koolimaja: ööbitakse nii võimlas, aulas kui ka klassiruumides. Kaasavõetud madratsid on tihedalt üksteise kõrvale paigutatud ja nii mõneski ruumis magatakse sama hästi kui pead-jalad koos. 

Nii magavad näiteks Viljandi gümnaasiumi tantsijad koolimaja aulas kolmes tihedas reas ja ka lava on madratsitega täidetud. Esimesel päeval mahutati sinna isegi neli madratsirida, kuid tuleohutuse tõttu paluti osal kolida võimlasse, sest aulas polnud enam liikumiseks ruumi. 

Hea seltskond kutsub koolimajja 

Kultuuriakadeemia segarühma noormehi ei morjenda selline laagri stiilis ööbimine aga karvavõrdki. Võib öelda, et nad ise tegid oma elu raskemaks, sest kolisid ühte ruumi suurema hulgaga, kui esialgu planeeritud oli. Nimelt anti neile magamiseks mitu klassiruumi, kuid nemad otsustasid sellegipoolest kokku kolida. 

Tudengid märkisid, et selline olukord on nende grupile uus. „Oleme küll trennides koos, aga niimoodi ühes ruumis ööbida ja päevad läbi koos olla on teine asi,“ märkis Carl Heinrich Pruun. Nad naudivad seda täiel rinnal. „Muidugi oleks tore, kui ööbimine oleks hotellis ja eraldi tubades, aga siin ei ole midagi viga,“ ütles Pruun. 

Silver Jusilol on Tallinnas korter, kuid ta otsustas sellegipoolest kaaslastega koolimajas ööbida. „Siin on selline lahe meeleolu ja positiivne õhkkond,“ nentis noormees. Ta märkis, et õhtuti saab palju nalja, näiteks kaaslaste norskamise või unes rääkimise üle. „Täna öösel luges üks sõber läbi une numbreid. Lihtsalt järsku kõlas kuskilt: neli, kolm, kaks... Ilmselt oli veel tantsuproovis,“ rääkis noormees naerdes.

Järjekorrad nii süües kui pestes 

Süüa saavad tantsupeolised kolm korda päevas: hommikul koolis putru, lõunal staadionil suppi ja õhtul koolis praadi. Seni on pakutud seljankat, nuudlisuppi ja hernesuppi ning kana karrikastmes, pilaffi ja makarone singitükkidega. 

Esimesel päeval ei osanud aga kokad veel kogustega arvestada ja lõunasöögiks pakutud makarone tehti juurde lausa kahel korral. Nii mõnigi noor krimpsutas selle kiirelt valminud roa peale küll pisut nina ja oli pettunud, kuid õhtusööki nautisid nad juba rahulolevamana ja rõõmsama näoga. 

Kui Paalalinna põhikooli tantsijad ütlesid, et söök võiks kohati parem olla, siis kultuuriakadeemia tudengid kiitsid toite peaaegu taevani, arvestades, et tegemist on koolitoiduga. „Siinsed söögid on maitsvad ja piisavas koguses. Kui midagi soovida, siis võiks ehk magustoiduks mõni puuvili prae juures olla,“ ütles Carl Heinrich Pruun. 

Ka Rasmus Maasen ütles, et kogused on üldiselt piisavad ning küsimise peale on ta suppi veel juurdegi saanud. Kuigi kolm toidukorda võib sellise pika päeva kohta vähe tunduda, siis Maasen seda ei arvanud. „Alles täna käisin esimest korda poes toitu lisaks ostmas,“ märkis ta neljapäeva õhtul.

Aga et proovid lõpevad kella üheksa paiku õhtul, on tavaline, et õhtust süüakse koolis alles kella kümne ajal. Kui kõik Viljandimaa tantsijad ühel hetkel näljasena koolimajja jõuavad, tuleb arvestada pikkade järjekordadega, mis ulatuvad sööklauksest välja koridori. 

Järjekorrad ei ole ainult sööklas, vaid ka duširuumi uste taga. Päev otsa päikese käes higistanud tantsijad jooksid neljapäeva õhtul lausa tormi, et end puhtaks küürida. Tublimad seadsid end istuma riietusruumide ette koridori, et sellega pesemisjärjekorras koht kinni panna. Kannatlikumad ootasid tunnike või kaks ja said puhtaks alles hilisõhtul. 

Täna ootavad noori ees etenduse läbimäng, peaproov ja esimene kontsert.