Koolipuhvetid on riigi plaanist poolega ees

Saiakesed on Viljandimaa koolide puhvetites levinud ning lähevad ka hästi kaubaks. Pilt on illustreeriv.

FOTO: Elmo Riig

​Riik plaanib kehtestada nõuded, mis keelaksid koolipuhvetites ebatervislike söökide ja jookide müümise. Viljandimaa koolidest on paljud sellised kaubad juba välja tõrjutud.

Kõigis Viljandimaa koolides, kellega Sakala suhtles, kehtib põhimõte, et kartulikrõpsudel, koola- ja energiajookidel, värvilistel kommidel ja muul säärasel pole puhvetis kohta. Nende asemel pakutakse puuvilju, smuutisid, veejooke, jogurteid, mahlu, vrappe, võileibu ja pähkleid, ent valikus on ka kodumaised šokolaadid ja pagaritooted. Mitmes koolis on niiviisi toimitud aastaid.

Poola hapud ribad

Viljandi gümnaasiumi direktori Ülle Matsini kogemust mööda on koolipuhvetite toiduvalik muutunud ajaga tunduvalt mõistlikumaks.

«Veel seitse aastat tagasi tulid põhikoolilapsed koju mingite Poola hapude ribadega. See oli täiesti uskumatu. Oma koolimaja köögi teenusepakkujat otsides välistasime sellised asjad kohe,» kirjeldas ta. 

Kogu Eesti ühiskond on tervislikuma toitumise poole liikunud ja seepärast pole Matsini hinnangul imestada, et koolides, sealhulgas nende puhvetites, sama rada käiakse.

Muudatuseks ei ole tõuget andnud üksnes koolijuhid. Viljandi Paalalinna kooli direktor Aavo Palo märkis, et hoolekogu on puhvetis leiduva kohta selge sõna öelnud. Viljandi gümnaasiumis vahetati aga lõppenud õppeaastal üksmeeles toitlustusettevõttega koogid smuutide vastu välja.

Pirukas pole välistatud

Hiljuti sotsiaalministeeriumist teistele ministeeriumidele kooskõlastamiseks laiali saadetud uue rahvatervise seaduse eelnõu paneb ette, et ületulevast aastast ei tohiks lasteaedades ja koolides müüa kõrge kalorsuse ja vähese toitainesisaldusega tooteid. Nii soovitakse muuta laste haridusasutuste puhvetite ja automaatide valik tervislikumaks ning mõjutada seeläbi laste toitumisharjumusi.

«Koolieelsete lasteasutuste ja koolide toitlustamist reguleerib Eestis rahvatervise seaduse alusel kehtestatud määrus, millega seatakse nõuded  lasteaedades ja koolides pakutavale toidule ning toidu energia- ja toitainesisaldusele,» selgitas sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Liis Reiter. «Seni pole aga sätestatud toiduvaliku nõudeid lasteaedade ja koolide müügiautomaatides ja kohvikutes.»

Et määrus on alles väljatöötamisel, ei ole täpselt teada, millistele söökidele ja jookidele keeld terendab.

«Müügiks on soovitatav pakkuda puuvilju, juurvilju, toorsalateid, pähkleid, võileibu ja muud sellist. Välistatud ei ole pirukate müümine, kui nende koostis on läbimõeldud ja tasakaalustatud,» ütles Liis Reiter.

Teeks vähemasti proovi

Sakalaga suhelnud koolijuhid suhtusid riigi kavatsusse üldiselt soosivalt. Suure-Jaani kooli direktor Epp Välba täheldas siiski, et midagi keelama asudes tuleks tähelepanu pöörata ka selgitus- ja teavitustööle, vastasel juhul muutub üksnes koht, kust laps endale ebatervislikuks tunnistatud söögipoolist hangib.

Mitme õppeasutuse ühendamise järel moodustunud Suure-Jaani koolis korraldati teise õppeaasta alguseks asi nii, et puhvetis on üksnes eestimaised maiustused: kommid ja müslibatoonid. Krõpsude, magustatud jookide ja Sni­ckersite müük lõpetati. Saiakesi siiski pakutakse ja need lähevad hästi kaubaks. Epp Välba tunnistas, et see valmistab mõningast muret.

Epp Välba

FOTO: Marko Saarm

«Parim oleks, kui meil oleks võimalik nende pakkumise asemel kohapeal midagi tervislikku valmistada, aga selliseid tingimusi meil kahjuks pole. Nii oleme saiakesed praegu valikusse jätnud,» kõneles ta.

Küsimusele, kas koolipuhveti valiku piiramine võib selle pidamise mõttetuks muuta, vastasid direktorid mõneti erinevalt. Kui Ülle Matsin on kindel, et gümnaasiumieas õpilased kohaneksid ümberkorraldusega ja ostaksid puhvetist edaspidigi sama hoogsalt, siis Epp Välba vastas, et kindlasti teeksid nad teistsuguse kaubavalikuga vähemasti proovi. Aavo Palo nentis aga, et tema isikliku arvamuse kohaselt ei ole puhvet möödapääsmatult vajalik ja see pole juba praegu väga populaarne.

Gümnaasiumi juhile teeb muret kohvisõltuvus

Viljandi gümnaasiumis, kus õpib tervest maakonnast ja mujaltki pärit õpilasi, on direktor

Ülle Matsini sõnul nii mõnigi kümnendasse klassi tulnud noor harjunud jooma päeva jooksul mitu tassi kohvi. «Nad hakkavad seda kohe hommikul küsima,» märkis ta.

Matsin näeb niisugusel tendentsil otsest seost tõigaga, et mitmes põhikoolihoones on kohviautomaat. Samast masinast saab sageli kätte ka magusa kakao.

«Meie oleme sellise automaadi paigaldamisest hoidunud. Minu meelest võiks sotsiaalministeerium need ära keelata,» leidis Ülle Matsin. (Sakala)

Loe ka neid

Tagasi üles