Õnneliku suve retsept

Katrin Pärgmäe Foto: Erakogu

KUI KÜSIDA, mis teeb meid õnnelikuks, jagunevad vastused tavaliselt pooleks. Eriti suvel vastab suur osa inimesi, et soe ilm ja päike. Teine osa on praktilisem ja arvab, et sissetulek võiks parem olla. Palgatõus ja päike paistab – topeltrõõm!

Kui sattusin aga lugema selle aasta maailma riikide õnnelikkuse edetabelit, sai minu teooria tugeva lopsu. Alguses tundus kõik loogiline. Esikolmik Norra, Taani ja Island on ju rikkad riigid ning sellest pole midagi, et suvesooja on seal vähem kui meil. Eesti asub kohal 66. Mis oli aga üllatav: kohe meie järel on Valgevene ja Liibüa. Mille üle siis nemad nii õnnelikud on?

KAEVUSIN ANDMETESSE ning Eestit ja Norrat võrreldes selgus hämmastav tõsiasi. Norra punktid majanduskasvu ja tervena elatavate eluaastate eest on meie omadega võrreldes küll veidi kõrgemad, aga tõesti ainult veidi. Norra on esikohal hoopis tänu inimeste lahkusele ja soovile head teha. Sellekohane näitaja on 3,6 korda kõrgem kui Eestis.

Teine huvitav näide on Hiina, kus majandus kasvas viimase 25 aasta jooksul viis korda. Kas inimesed läksid õnnelikumaks? Ei. Õnnetunne kahanes selle aja jooksul 15 aastat järjest ja alles siis hakkas vaikselt kasvama. Nüüdseks on jõutud sügavast õnnetusest lihtsalt kehvemapoolsete sekka.

Edetabelis kümnendal kohal olev Rootsi on sellele õppetunnile kõige kiiremini vastanud. Nüüd arutab seal valitsus, kas riigi edu hindamise peaks samuti üle vaatama ja majanduskasvu asemel mõõtma inimestele olulisemaid asju.

Mina arvan,et ka meie valitsusel oleks aeg hakata mõõtma neid väärtusi, mis on tegelikult tähtsad: teiste inimeste ja Eesti kauni looduse hoidmine ning julgus head teha. Mul ei ole vaja pintsak­lipslasi, kes lubavad viia Eesti viie rikkama riigi hulka, seejuures vahendeid valimata, inimesi ja keskkonda jalge alla trampides. Heategemine ja lahkus on meie tugevused, mitte üksikute külahullude hobi.

Ja see ei tähenda, et peaksime vaikides ootama jääma uut valitsust või uusi kohalikke volikogusid, kes midagi paremini teevad. Iga mees on oma õnne sepp.

AGA IKKAGI. Vihmase ilma ja väikese palgaga on keeruline leida endas tahtejõudu ja võimalusi head teha või lahkust üles näidata. Kust alustada? Mina leian, et on üks asi, mida igaüks saab teha: hoolime loodusest ja inimesest ning julgeme selle üle uhked olla.

Nii lihtsad asjad nagu kompostikastid on mujal maailmas suur moeröögatus. Kompostida üritatakse ka suurmajade rõdudel. Taas on aru saadud, kui suur väärtus on jäätmetest hinnalise mulla tegemine.

Kasutatud riiete ostmine on tohutu kink loodusele. Uute teksade ostmata jätmine hoiab kokku 10 000 liitrit vett kohtades, kus seda on niigi vähe.

Kasutad õues päris nõusid plasti asemel? Aplaus!

MEIL KUI VEIDI kinnistel inimestel nõuab teiste vastu headuse üles näitamine mõnevõrra pingutust, aga saadav rõõm on seda väärt. Kõige parem viis midagi tõelist ära teha on märgata ja hoolida.

Kas eakal naabril on abi vaja? Kutsume sõbrad appi ja teeme tema peenrad korda! Ümbruses on hoolitsemata ala? Istutame koos lilli! Tuttavad lapsevanemad on väsinud? Pakkuge ennast koos sõpradega paariks tunniks lapsi hoidma.

Siin ongi õnneliku suve retsept. Teeme head ja teeme seda koos.