Maasikad on end suveniirina kehtestanud

Kõik siinsetel piltidel olevad suveniirid on kohalike meistrite looming, ka Mulgi kuues rähn, kes täidab uksekoputi ülesannet. Foto: Elmo Riig / Sakala

Võrreldes paari aasta taguse ajaga, mil «Sakala» viimati sel teemal põhjalikumalt kirjutas, on Viljandi suveniiride valik märgatavalt kasvanud. Enim on neid väljas Vabaduse platsi ääres asuvas turismiinfokeskuses.

Viljandi turismiinfokeskuse infokonsultant Angela Aru nentis juba 2009. aastal, et kõrvutades teiste Eesti linnade teabekeskustega on siinne valik kõige parem ja ühestki meenerühmast puudust ei ole. Seda meeldivam on tõdeda, et tollasele tasemele pole pidama jäädud.

Üks põhjus on kindlasti see, et pärast mullu valminud remonti sai keskus märgatavalt ruumi juurde. See omakorda võimaldas suveniire mitmekesitada ja paremini eksponeerida.

Suveniiride arv kasvab

Tõesti, infokeskuses väljapandud meened võivad võtta esialgu silme eest päris kirjuks — eriti neil, kes on harjunud leidma põhjanaabrite I-punktidest eelkõige brošüüre ning üksikuid postkaarte ja kruuse. Küllap on oma osa ka sellel, et meil pole suveniiripoodi: selle pidamine ei tasuks turistide sesoonset liikuvust arvestades ära.

Teabekeskuses müüdava hulka mahuvad nii pisikesed ja odavad suveniirid, nagu külmkapimagnetid — nende valik on tõesti väga suur —, tikutoosid, pastakad ja märgid, kui kallimad ja suuremad esemed, nagu keraamikatooted, särgid ja raamitud fotod.
Viimase aja populaarsematest suveniiridest toob turismiinfokeskuse konsultant Erge Hanschmidt välja Timo Keraamikas valmistatud Viljandi piltidega topsid, kruusid, õllevaadid ja muud esemed. Ehkki üle-eestilised seeriatooted, millele pannakse peale kohalik pilt, sobivad need Viljandi vaadetega hästi kokku.

Nimetatutele sekundeerivad juba varasemast ajast tuttavad Elvese keraamilised Viljandi-teemalised esemed.

Ühe uuemana on savisuveniiride letis koha sisse võtnud siinsamas Tartu tänavas asuvas Megaleriis valminud kohvikann, mis kujutab Carl Robert Jakobsoni ja 500-kroonist.

Kohalikud tegijad

Õnneks pole see kann ainus kohapeal valminud meene: müügil on päris ohtralt siinse kunstniku Kersti Laansoo ehteid. Nende seast torkavad kõige erksamalt silma maasikaid kujutavad kõrvarõngad.

Paul Kondasest inspireeritud maasikateema ongi hakanud suveniiriturul läbi lööma. Saada on mitmesuguseid maasikakujulisi külmkapimagneteid, millest ühed on toodetud Viljandis Ants Helinurme töötoas. Ka vilditud maasikat kujutavad võtmehoidjad on valminud siinsamas kunstnike Gita Einulo ja Veera Petersoni käe all.

Peale maasikate on suveniiridel endiselt enim kujutatud veetorni, rippsilda ja lossivaremeid.

Just magnetite ja teiste pisikeste suveniiride puhul täheldab Erge Hanschmidt seda, kuidas turisti mõjutab kohapeal kogetu. «Ta tuleb esmalt meile, käib siis linna peal tiiru ära ja naaseb, et osta endale meene, mis kujutab nähtut,» selgitas ta.

Populaarsed on etnoteemalised suveniirid, näiteks kohaliku kunstniku Kätlin Ulki masintikandiga kotid, ning kaubaks lähevad ka tikutopsilt tuttavat mulgi meest kujutavad esemed.

Kui Paide kuulutas hiljuti välja võistluse, leidmaks paikkonnale sobivat suveniiri, siis Viljandil sümbolitest puudu pole. Võib-olla on neid isegi liiga palju: kaks-kolm tõuseksid ilmekamalt esile.

Praegu jagunevad meened järgmiste teemade vahel: maasikas, veetorn, lossimäed, rippsild, paadimees, mulgi omapära laiemalt ja mõningal määral ka vanast ajast jäänud tikulinna kuvand. Mõnevõrra kahju on, et maasikate populaarsuse kasvades on tagaplaanile jäänud meie linna ilus roosivapp.

Erge Hanschmidti sõnul saab suveniiride ostjad jagada laias laastus kolme rühma. Esimese moodustavad välismaalased, kes eelistavad enamasti pisikesi odavaid asju, mida on mugav kaasa viia: postkaarte, tikutoose, külmikumagneteid ja mängukaarte.

Vajaduse korral ostetakse ka praktilisi meeneid, nagu riidest kotte või T-särke. Keraamika ja muu seesugune, mida on keerulisem transportida, läheb neile kehvemini kaubaks.
«Väga hästi ostavad välisturistid ka postkaarte ja saadavad neid agaralt,» rääkis Hanschmidt. Toreda üllatusena tuleb ostjaile tema sõnul see, et nad saavad kaardile peale kleepida teenuse «Minu mark» kaudu tellitud rippsillaga postmargi.

Teised kaks suveniiriostjate rühma on kohalikud. Kui ühed siseturistid eelistavad samuti odavamaid meeneid, siis teise ja suurema grupi moodustavad need, kes tahavad viia suveniire välismaale kingituseks ning valivad esinduslikumat ja kallimat kraami. Nende hulka kuuluvad tihtipeale firmad, kes soovivad kinkida koostööpartneritele midagi kohalikku ning ühtlasi soliidset.

Kalendriga on ikka mure

Kui rääkida sellest, kas mõnest suveniirist on infopunktis ka vajaka, oskab Erge Hanschmidt nimetada üksnes kohalikku kalendrit. Paraku on seda keeruline hankida, sest tiraažid, millest alates tasuks tähtraamatut tellida, on Viljandi-suguse linna jaoks liiga suured.

«Ka ei ole me saanud sisse võtta etnomustritega tenniseid ja kummikuid, ehkki neid aeg-ajalt küsitakse. Meil ei jätku ruumi, et suurt hulka numbreid ladustada,» rääkis Hanschmidt.

Ta lisas, et kui neil endil pole pakkuda meenet, mida turist soovib, juhatavad nad huvilise Väike-Turu tänavas asuvasse Bonifatiuse gildi majja, kus on samuti müügil mitmesuguseid suveniire.