/nginx/o/2011/04/06/553147t1h9c30.jpg)
Eesti konjunktuuriinstituudi koostatava nelja inimese nädala toidukorvi maksumus oli Tallinna kauplustes tänavu märtsis 64.92 eurot, võrreldes eelmise aasta märtsiga kallines see 17,5 protsenti.
Toidukaubad kallinesid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing ütles eile ajakirjanikele, et hindade kasvu pidurdumist pole Eestis näha ning niisuguseid signaale ei paista ka maailmaturult.
Selle aasta märtsi toidukorv kallines võrreldes eelmise aasta detsembriga 4,2 protsenti. Kallimaks läks enamik toidukaupu, odavnesid ainult kanamunad, või, kohupiim, keeduvorst, puuvili ja limonaad. Piimatoodete hind kasvas aastases võrdluses nädala toidukorvis märtsiks 2.62 eurot ja küündis 15.93 euroni.
Palju tegureid
Analüütikute hinnangul on Eesti kiire inflatsiooni põhjused palju keerukamad ja laiemad kui euro mõju ning vajaksid põhjalikku analüüsi. Marje Josing märkis, et hinnatõusu keerises on raske eristada, millised tegurid mõju avaldavad.
Josing lisas, et kui tõusutrend kestab kaua, siis tekib inflatsioonispiraal, sest jaehinnad hakkavad kergitama ka palkasid. Ei kiire inflatsioon ega deflatsioon ole tema sõnutsi firmadele hea, sest hindade suure volatiilsuse puhul on neil keeruline tellimusi plaanida.
«Mõne toiduaine puhul saab viidata mingile kindlale probleemile. Näiteks kakao kallinemises võib selgelt näha Elevandiluuranniku probleeme ja vilja hinna puhul mängib rolli Venemaa viljaekspordi keeld, mida pikendati sügiseni, aga buumis on kõik turud,» rääkis Josing.
Tema sõnul ei leia ühtegi kaupa, mille hind oleks stabiilne või langeks. Enneolematus hinnatõusus mängivad oma rolli nii emotsioonid kui pakutava raha hulk. Teadupärast on USA keskpank majanduse elavdamiseks ringlusesse lasknud üha uut raha ning rahavood otsivad endale suuremat tootlikkust.
Hinnatõusu põhjused
«Ka 2008. aastal oli suur hinnatõus. Tõenäoliselt hakati aimama kinnisvaraturu kõrbemist ning raha liikus reaalsektorisse. Tookord püüti hinnatõusu selgitada reaalturu põhjustega — näiteks sellega, et hiinlased on hakanud piima jooma. Pauk käis ära, hinnad langesid nagu kivi ja kusagil ei olnud neid hiinlasi, kes oleksid piima joonud,» kommenteeris Marje Josing.