Enamiku tulust toob majutajale siseturist

Viljandi ja tema kuulus järv olid enne Teist maailmasõda eestlaste seas populaarne puhkusekoht. Eelmisel aastal jäi Viljandimaa siin ööbinud siseturistide poolest paraku tagantpoolt lugedes viiendale kohale. Foto: Elmo Riig / Sakala

Ettevõtluse arendamise sihtasutus (EAS) alustab järgmisel nädalal taas kampaaniat, mis kutsub inimesi Eestis puhkust veetma. Viljandimaa majutusasutustele on siseturistid eriti tähtsad.

Turismiäris nähakse sageli võimalust välismaalaste pealt raha teenida, kuid Viljandimaa puhul ei näi see kehtivat. Kui 2,4 miljonist mullu Eesti majutusasutuste teenuseid kasutanud inimesest moodustasid oma riigi elanikud vaid veidi rohkem kui kolmandiku, siis Viljandimaal oli nende kanda lõviosa. Statistikaameti andmetel pärineb kõigest 20 protsenti siinsete öömajade klientidest raja tagant.

Kaalukauss kaldus mullu üha enam väliskülaliste kahjuks: kui majutatute üldarv kasvas meie maakonnas 2,3 protsenti, siis siseturiste lisandus 4,8 protsenti. Samas jäi Viljandimaa Eesti keskmisele, üheksa protsendini küündinud siseturismi kasvule peaaegu poole võrra alla.

Mahajäämust on näha ka majutatute koguhulka möödunud aastate omaga võrreldes. Nimelt ööbis Eestis mullu rekordarv turiste, kuid Viljandi maakonna 31 712 öömajalist jääb 2007. aastast pärinevale tippajale endiselt viiendikuga alla.

See suvi tuleb rõõmsam

Valma puhkelaagrit ja hotelli Peetrimõisa Villa pidav Kalle Kütt nentis, et nii nagu kogu majanduses, võib ka turismisektoris pidada mullust eelkõige stabiliseerumise aastaks. «2009. aasta jätan ma

statistikast täiesti välja: siis oli kõigis majandusharudes suur masu,» lisas ta.

Küti teada tõotab äri tänavu vähemalt Võrtsjärve-äärsetel ettevõtjatel tublisti paremini minna, sest kõrghooajaks on huvilisi piisavalt.

«Olen rõõmuga kuulnud, et enamik ettevõtjaid on suure osa suvest juba välja müünud,» lausus ta.

EAS-i turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso ennustas, et sel aastal kasvab öömajateenust kasutavate kaasmaalaste arv umbes kümme protsenti. Prognoosi paikapidavust kinnitavad ka esimeste kuude andmed.

Et eestlasi kodumaal puhkama ja raha siia jätma meelitada, alustab sihtasutus järgmisel pühapäeval taas kampaaniat «Puhka Eestis!», mille käigus ettevõtjad saavad köita huvilisi eripakkumistega.

«Kohalikel turismiettevõtetel on põhjust pingutada, sest Eesti elanikud kulutavad endiselt välisreisidele peaaegu kaheksa korda rohkem raha kui siseturismile,» leidis Mutso.

Miks kõik ei veeda puhkust Viljandis?

Turismikeskuse direktor tõdes, et kuigi Viljandimaal on palju vaadata ja kogeda, ei tähenda see automaatselt, et külalised siia ööbima jääksid: vahemaad pole Eestis kuigi suured ja väga kerge on sõita õhtul edasi Pärnu või Tartu. Kummatigi on just majutus see, mille pealt teenitakse suur osa turismi valdkonnas ringlevast rahast.

Tarmo Mutso sõnul muutub inimeste huvi pidevalt ja seetõttu võidakse tulevikus siinsetele puhkamisvõimalustele rohkem tähelepanu pöörata.

«Näiteks välismaal reisijaid hakkab juba vaikselt vähemaks jääma ja inimesed avastavad kodumaal uusi põnevaid piirkondi,» rääkis ta. «Praegu käiakse palju Virumaal, aga kui seal saab tiir tehtud, nihkub huvi jälle Lõuna-Eestile.»

Mutso avaldas lootust, et maakonna turismiarendajate ja -ettevõtjate koostöös õnnestub Viljandi Eesti kaardil taas nähtavamaks teha.

Arvamus
Kalle Kütt,
Valma puhkelaagri omanik
Inimesed on hakanud pilku Võrtsjärve poole pöörama, kuid pole seda veel päris leidnud. Ometi on siinse turismisektori areng olnud tohutu. Aastaid tagasi, kui hakkasin Valmas tegutsema, oli külas vaid mõni kämping. Sel suvel pakuvad turismiettevõtjad 300—400 ööbimiskohta, seiklusparki, vaatetorne ja veel üht-teist.
Samasugune muutus on aset leidnud ka mujal Võrtsjärve ääres. Nüüd tuleb meil luua toodetest ühispakette ja neid õigesti turundada.