Priitahtlik tuletõrje kogub uut hoogu

Hans Väre
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Karksi-Nuia tulekaitse selts taas tegutsema hakkab, on tal depoohoone omast käest võtta. Tõenäoliselt jääb ühingu käsutusse ka garaaž, mida riiklik komando rendib valla aktsiaseltsilt Iivakivi
Kui Karksi-Nuia tulekaitse selts taas tegutsema hakkab, on tal depoohoone omast käest võtta. Tõenäoliselt jääb ühingu käsutusse ka garaaž, mida riiklik komando rendib valla aktsiaseltsilt Iivakivi Foto: Elmo Riig / Sakala

Kolm Viljandimaa omavalitsust, kes veebruari algul riiklikest päästekomandodest ilma jäävad, püüavad elu sisse puhuda vabatahtlike tuletõrjujate ühingutele.


Kõige kaugemale on sellega jõutud Karksi vallas, kus järgmisel reedel koguneb kohalik tulekaitse selts. Vallamajas korraldataval üritusel on plaanis vastu võtta uusi liikmeid ning arutada päästetegevuse ümberkorraldamisega seonduvat.



Karksi-Nuia tulekaitse seltsi esimees Heino Kesküla tõdes, et septembris 110-aastaseks saanud ühingu tegevus on viimasel ajal soikus olnud ja kõigepealt tuleb koosolekul selgeks saada, kas vabatahtlike valvekordi on üldse võimalik sisse seada.



Kümme meest on miinimum


Praegu on seltsil 25 liiget, neist kolm eakad auliikmed. Ühingusse kuuluvad ka sealtkandi elukutselised tuletõrjujad, kes on ainsana saanud päästja väljaõppe.



Heino Kesküla hinnangul on vabatahtliku päästeteenuse osutamiseks vaja minimaalselt kümmet teotahtelist ja -võimelist meest. Siis oleks reageerimispiirkonnas korraga vähemalt ühe meeskonna jagu päästjaid, kellel oleks võimalik appikutse korral oma tööd ja tegemised sinnapaika jätta ja õnnetuskohale kihutada.



«Kui palju selliseid mehi meil leida õnnestub, ei oska ennustada,» nentis Kesküla, kes ka ise töö tõttu operatiivrühma kuuluda ei saaks. «Eks asja käimatõmbamine saa päris raske olema.»



Mõisaküla plaanib tuletõrjuja palgata


Mõisakülas ja Kõpus, mis 1. veebruarist samuti päästjateta jäävad, loodetakse vabatahtlikke organiseerima asuda novembris. Mõisakülaga võrreldes on Kõpu veidi paremas seisus, sest sealne pritsimaja kuulub vallale, Mõisaküla oma aga Viljandimaa tuletõrjeühingule.



Mõisaküla meeri Ervin Tam­bergi sõnul tahab linn ühe seni Mõisaküla riiklikus päästekomandos töötanud meestest oma palgale võtta ning vabatahtlikud hakkaksid teda abistama.



«Kogu Mõisaküla rahvas soovib väga, et meil oleks oma tuletõrje — et õnnetuse korral oleks kaitse olemas,» lausus Tamberg. «Loodetavasti õnnestub meil depoohoone endale saada ja sinna ka noori meelitada.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles