Olustvere mõis kandideerib avastamata aardeks

Olustvere mõisas on võimalik Eili Soone käe all klaasi puhuda. Läinud suvel kasutasid seda võimalust muu hulgas Tartu kunstikooli kasvandikud. Foto: Peeter Kümmel

Uhkelt vuntsitud Olustvere mõis on jõudnud turismikohtade esiletõstmiseks korraldatud võistluse «Eesti avastamata aar­ded» poolfinaali.

Taastatud ajalooliste vaatamisväärsustena võtavad Olustvere mõisaga mõõtu Kõpu, Ristna ja Tahkuna tuletorn, Mooste mõis, Jaani kvartal Tartus ja kolm kaunist Lahemaa mõisat. Finaali pääseb neist kolm.

Võitja kuulutatakse välja 5. mail Tallinnas Rotermanni kvartalis.

Ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul on avastamata aarete võistlusel iga kord ise teema, mille määrab kindlaks Euroopa Komisjon koos riikide turismiametitega.

«Tänavu oleme võtnud sihikule kohad, kus on turismi­atraktsiooniks muudetud ajaloolisi vaatamisväärsusi, mille taastamise järel on paik muutunud kohaliku turismiettevõtluse ja kogukonna edendajaks,» selgitas ta.

Mutso hinnangul on Olustvere väga tugev kandidaat. «Seal pakutav on tähelepanuväärne. Olustvere on kindlasti pärl, mida nii eestlased kui eurooplased tahaksid heameelega avastada.»
Mõisaspetsialist ennustab edu Viljandimaa mõisaspetsialisti Urmas Tuuleveski arvates oleks suur üllatus, kui Olustvere ei võidaks. «Usun, et lähitulevikus võidab see paik väga õigustatult igasuguseid konkursse,» lausus ta.

Viimastel aastatel on Olustveres taastatud hulk ajaloolisi hooneid. Tuuleveski hinnangul on sellega eeskujulikult toime tuldud. «Olustvere mõisas on palju teha ja uudistada — see on suurepärase miljööväärtusega mõisakompleks.»

Eriti kiiduväärseks pidas Tuuleveski seda, et igale ehitisele on leitud funktsioon, mis sellega suurepäraselt sobib. Viinavabrikus õpetatakse klaasi puhuma ning keraamikat ja muud klaasitööd tegema.

Ajaloolises leivakojas saab ise leiba valmistada, tallis aga võib peale hobuste uudistada kõikvõimalikke loomi: jäneseid, tšintšiljasid, minikitsi, lambaid ning ponisid. Olustverre tulija saab ratsutada ja vankriga sõita, istuda traktorirooli ning uudistada mesilat ja kollektsioonaeda.

Tallikompleksi muuseumiosas püüavad külastajate pilke pisikeste puuhobuste ja linnutopiste kollektsioon. Mall Vesilo lapikojas saab teha lapitööd ja kududa kangast. Lõpetuseks tasub üle vaadata mõisa ajaloost kõnelev väljapanek peahoones.

«Kui tallinlane hakkab reede õhtul oma köögis mõtlema, kuhu laupäeva hommikul minna, siis tasuks Olustverre tulla, sest tegevust jagub vähemalt neljaks-viieks tunniks,» lausus Tuuleveski.

Silme ees on säästev areng

Konkurss «Eestimaa avastamata aarded 2011. Turism ja taastatud ajaloolised paigad» on seotud Euroopa Komisjoni viis aastat tagasi algatatud projektiga «European Tourist Destinations of Excellence» (EDEN). Eesmärk on edendada säästva turismi arengumudeleid Euroopa Liidus ning juhtida tähelepanu Euroopa uute turismisihtkohtade väärtusele, mitmekesisusele ja ühistele joontele, et neid paremini tutvustada ja muuta kohad aasta läbi külastatavaks.

Eelmisel aastal pälvis võitja tiitli Võrtsjärve sihtasutus, 2009. aastal Soomaa rahvuspark ning 2008. aastal Viljandi. Kuigi meie maakonda on tunnustust jagunud juba mitmel aastal järjest, ütles Tarmo Mut­so, et see ei välista edu jätkumist. «Me ei tee regionaalpoliitikat. Välisturistile pole absoluutselt tähtis, kus objekt asub.»

UUS ELU
Viimastel aastatel on Olustvere mõisas taastatud mitu ajaloolist hoonet. Selleks on Norrast ja Euroopa Liidust saadud üle 10,2 miljoni euro.
• 2009. aastal jõudis lõpule viinavabriku taastamine. Viinaajamise asemel puhutakse seal nüüd klaasi ja voolitakse savi.
• Samal aastal avati renoveeritud tallikompleks, kus on turismiinfopunkt ja muuseum, Voldemar Luhti nikerdatud puuhobused ja sisehoov kontsertide korraldamiseks.
• Puhastatud said mõisa tiigid.
• Mullu kevadel avati taastatud magasiaidas leivakoda. Sügisel korrastati parki ja sillutati pargiteid.
Allikas: «Sakala»