Riik hakkab senisest enam toetama vähese kogemusega noorte töölesaamist

Tihti on noorte esimeseks töökohaks linna korraldatav töömalev. Foto: Marko Saarm / Sakala

Sotsiaalministeerium andis teada, et 1. septembrist muudetakse Eesti töötukassa teenuse „Minu esimene töökoht“ tingimusi, et lihtsustada tööandjatel palgatoetuse abil vähese töökogemusega noorte värbamist.

„Minu esimese töökoha“ teenust osutatakse tööandjale, kes sõlmib noorega tähtajatu töölepingu või vähemalt üheaastase tähtajalise lepingu ning võimaldab talle vajadusel tööalast koolitust.

„Noorte tööturule sisenemist taktistavad tihti just kogemuse ja oskuste puudumine. Nii teiste riikide praktikad kui ka teenuse vahehindamine näitas, et palgatoetus koos toetava täiendusõppe võimalusega on noorte tööturule aitamiseks asjakohane, lihtsustades noortel töökogemuse saamist ning karjäärivõimalusi tulevikus,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Muudatuste aluseks on võetud tänavu veebruaris Balti Uuringute Instituudis tehtud „Minu esimese töökoha“ teenuse vahehindamine, kus toodi välja ettepanekud teenuse tingimuste kohaldamiseks vähese töökogemusega noortele ja tööandjatele sobivamaks.

Kui seni oli teenus mõeldud erialase hariduseta 17–29-aastaste noorte palkamiseks, siis uus kord võimaldab tööle võtta ka erialase haridusega ja 16-aastase noore, kes on täitnud koolikohustuse.

Muudatuse tingis asjaolu, et töötute seas on arvestataval hulgal erialase haridusega noori, kes järjest enam satuvad ka nende noorte hulka, kes ei tööta, õpi ega osale koolitustel. Seetõttu lubab uus kord toetada ka erialase haridusega noorte esimese pikaajalise töökogemuse saamist.

Lisaks muudeti teenuse saamist paindlikumaks. Kui varem oli võimalik teenusele pääseda pärast nelja kuud töötukassas töötuks registreerimisest ja teiste tööleidmise võimaluste ammendumist, siis nüüd vastab noor tingimustele, kui ta ei ole olnud tööga hõivatud viimase kolme kuu jooksul või on olnud ajutiselt hõivatud. Seejuures ei ole oluline, kui kaua ta on olnud varem töötukassas registreeritud töötu.

Seni oli tööandja kohustus sõlmida noorega tähtajatu tööleping või vähemalt kaheaastane tähtajaline leping. Hiljutine CV Keskuse 16 717 Eesti tööotsija tööstaaži analüüs näitas, et noored töötavad ühel ametikohal keskmiselt aasta ja seitse kuud. Ka vahehindamisest selgus, et tulenevalt noorte mobiilsusest, hoiakutest ja soovist saada erinevaid töökogemusi, samuti tööandjate soovist noori lähemalt tundma õppida, on asjakohasem seada lühem tähtajalise töölepingu nõue. Seega toetatakse tööandjaid, kes sõlmivad noorega tähtajatu töölepingu või vähemalt üheaastase tähtajalise lepingu.

Tegevuse „Minu esimene töökoht“ vahehindamise raport on kättesaadav sotsiaalministeeriumi kodulehel.

Lisaks jõustuvad 1. juunist alaealiste töötamise toetuse tingimused, mille kohaselt hakkab töötukassa juba uuest aastast maksma tagasiulatuvalt toetust nendele ettevõtjatele, kes võtavad endale tänavu suvest tööle 13–16-aastasi noori. Toetuse suurus on 30 protsenti töölevõetava brutotöötasust.