Raamatukogudesse hakkab uuel aastal jõudma vähem köiteid

Egon Valdaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastemõisa külaraamatukogu juhataja Merle Rang ütles, et kuigi kolme raamatu asemel on nüüd võimalik soetada kaks, pole see katastroof. «Tuleb hoolikamalt valikuid teha ning suurendada koostööd teiste valla raamatukogudega,» leidis ta.
Vastemõisa külaraamatukogu juhataja Merle Rang ütles, et kuigi kolme raamatu asemel on nüüd võimalik soetada kaks, pole see katastroof. «Tuleb hoolikamalt valikuid teha ning suurendada koostööd teiste valla raamatukogudega,» leidis ta. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Et riik kärbib raamatukogudele raamatute ostmiseks ning ajalehtede ja ajakirjade tellimiseks mõeldud summat neljandiku võrra ja raamatute käibemaks tõuseb viielt protsendilt üheksale, saavad kogud senisest vähem lugemisvara soetada.


Viljandi linnaraamatukogu juhataja Evi Murdla ütles, et toetuse vähenemine on kurb ja mõjub valusalt. «Nüüd tuleb varasemast hoolikamalt vaadata, mida soetada,» nentis ta. «Eelkõige panustame Eesti väärtkirjandusse, aga mingis osas peame ka bestsellereid ostma, sest nendegi lugejad on maksumaksjad.»



Vähem rämpsköiteid ja klassikat


Evi Murdla rääkis, et muu hulgas vähendatakse maakondlike täienduskoolituste korraldamiseks ja komplekteerimiseks ette nähtud toetust. «Keskraamatukoguna on meie roll aidata kõigil teistel oma kogusid täiendada,» selgitas ta.



Pikki aastaid Suure-Jaani linnaraamatukogu juhtinud Evi Valdmaa lausus, et järgmisel aastal ostetakse vähem tuntud autorite teoseid, sest need on kallimad.



«Bestsellereid võtame vähem, samuti rämpsköiteid, mis kiirelt lagunevad,» kõneles ta. «Et meie lugejate arv on tuhande ringis, elame ikka ära.»



Tarvastu raamatukogu hoidja Lea Mirka sõnutsi tellitakse edaspidi vähem klassikat, mis pole eriti populaarne, ja teatmeteoseid.



«Suure raamatukoguna tuleme toime, aga väiksematel kogudel on niigi vähe raha ja nüüd ei saa nad õieti midagi,» hindas ta.



Ootamatu tagasilöök


Väikese Väluste raamatukogu juhataja Marika Hein nentis, et aastaid kestnud suurema toetuse saamise lootus on nüüd lõplikult kustunud. «Raamatukogul pole mõtet, kui uusi köiteid ei saa. See pole muuseum või hoiuladu.»



Seni on asutus saanud raamatute ja perioodika soetamiseks riigilt 8600 krooni aastas.


«Meie raamatukogul on ka sotsiaaltöötaja roll,» selgitas Hein. «Nii mõnigi memm tuleb siia selleks, et saaks kodust välja ja suhelda.»



Kõpu raamatukogu juhataja Velje Paakspuu lausus, et tegemist on valla ainukese koguga. «Meil on selle võrra raskem, me ei saa jagada, mida tellida ühte või teise kogusse,» rääkis ta. Siiski avaldas Paakspuu arvamust, et rasked ajad elatakse üle, sest praegune fond on päris suur.



Vastemõisa raamatukogu juhataja Merle Rang nentis, et toetuse vähenemine on kurb, aga ta ei leia, et see oleks katastroof.



«Kui vaatame keskmise palga arengut ning äsjast eufooriat, siis ükskord pidi midagi juhtuma. See on asjade loomulik käik, et nüüd tuleb maha istuda ja veidi kokku hoida,» leidis Rang.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles