Ülemaailmsest finantskriisist võib ka midagi head leida. Seda märkavad esmajoones autojuhid, kui nad bensiinijaama tankima lähevad. Ehkki kütuse hinna sagedane langemine tähendab osale inimkonnast sissetulekute kahanemist, toob see enamiku näole siiski naeratuse.
Languse taustal tunduvad aga imelikud jutud bussipiletite hinna tõusust ja liinide vähendamisest. Alles eile lõpetas Valgamaal töö neli bussiliini ja kaheksal kahandati ringide arvu.
Viljandimaa bussisõitjal on siiski põhjust naeratada. Kohaliku bussifirma Mulgi Reisid juhataja Madis Lepp ütles eilseid kütuse hindu ja seni lubaduse tasemel olevat riiklikku dotatsiooni vaadates, et Viljandimaal pole bussiliikluse kadumist vaja karta.
Ehkki praegu põevad bussifirmad suvist hinnatõusu, tundub nende tulevik helgem kui varem. Tooraine odavneb, riigi toetus kasvab ja nii on Viljandi bussiettevõtetel põhjust loota, et nad suudavad suvel äraelamiseks võetud laenud järgmisel aastal tasuda.
Bussiliikluse osas ongi Viljandimaa teistest maakondadest märksa paremas seisus. Ka kõige raskemal ajal suudeti siin liinivõrk säilitada. See tähendab, et viljandimaalane pääseb kodust linna märksa lihtsamalt kui saarlane, harjumaalane või ka naaber valgamaalane.
Teine koht, kus kütuse hinna langemine mõne aja pärast tarbijale end meeldivalt meelde tuletab, on toasoe.
Viljandi soojafirma Esro juht Jaan Saar nentis, et gaasi hind ei lange nii kiiresti kui nafta oma, kuid omavahel seotud on need siiski. Kui detsembrikuu megavatt-tunni hinnaks on Esro kuulutanud 1117 krooni, siis jaanuaris kahaneb see 1044 kroonile ja võib juhtuda, et langeb veelgi.
Selline on finantskriisi meeldivam pool, kuid rõõmu võivad sellest tunda ainult need, kes saavad kindlat kuupalka ja kelle sissetulekuid kriis ei vähenda. Karta ei tule mitte suuri väljaminekuid, vaid väikseid sissetulekuid. Pole ju mingit kasu teadmisest, et bensiini hind langeb kas või alla kümne krooni, kui selle ostmiseks raha pole.