Tasustatud isapuhkus peab olema kõigi isade õigus

Anneli Ott Foto: Erik Peinar / Riigikogu fotoarhiiv

ISAPUHKUST saavad ainult töölepingu alusel töötavad inimesed. Laps aga ei küsi, kas isa töötab töölepinguga või on hoopis füüsilisest isikust ettevõtja. Lapsel on vaja, et isa oleks tema tugi ja teda saaks usaldada. Selle turvatunde tekkimiseks on tähtis esmane kontakt vastsündinu ja isa vahel ning seda peab saama pakkuda iga töötav isa, hoolimata sellest, milline on tema töötamise vorm.

Vähem kui aasta aega tagasi seisin riigikogu ees ja püüdsin opositsiooni liikmena toonasele valitsusele selgitada, et tasustatud isapuhkus peaks olema kõigi isade võrdne õigus, mitte ainult osa privileeg. Praegu kehtiv seadus lubab tasustatud isapuhkust kasutada vaid isadel, kes töötavad töölepingu alusel. See aga tähendab, et tasustatud isapuhkust pole võimalik võtta füüsilisest isikust ettevõtjatel, notaritel, kohtutäituritel ning käsunduslepingu või töövõtulepinguga töötajatel.

Probleemiga, et kõigil töötavatel isadel ei ole õigust riigi tasustatavale isapuhkusele, sai toona nii kirjaliku küsimuse kui arupärimisega pöördutud ministrite poole, arutletud teema üle komisjonis ja riigikogu suures saalis ning tagatipuks pöördutud ka õiguskantsleri poole. Toona leidis minister, et see olukord ei ole õiguslikult korrektne. Isade ebavõrdsest kohtlemisest hoolimata seaduse muutmist ei algatatud.

JÄÄB VAID loota, et säärane riigi hoolimatu suhtumine seaduses pole seni kellelegi pere planeerimisel takistuseks saanud.

Loomulikult on isapuhkus vaid üks väike kivi suurest müürist, mida pere planeerimisel aluseks võetakse. Ent elus algab kõik väikestest asjadest ja ka seda ehituskivi ei tohiks pidada vähe tähtsaks.

Isapuhkus on kümne tööpäeva pikkune puhkus, mida saab kasutada kaks kuud enne eeldatavat sünnitust või kahe kuu jooksul pärast sündi. See võimalus on oluline. Oluline seetõttu, et isapuhkus on aeg, mis annab isale pärast lapse sündi võimaluse luua elukestev kontakt värske ilmakodanikuga. Riik peab toetama lapsevanema ja lapse suhte tugevdamist. Kui isa soovib oma lapsega kodus olla ja saada selleks riigilt kompensatsiooni, peab riik talle selle võimaluse tagama. Tugevad perekondlikud suhted muudavad meie ühiskonna turvalisemaks.

UUS VALITSUS on algatanud seaduseelnõu, mis planeeritakse esitada riigikogule sügiseks. Seadusemuudatus tuleneb soovist ajakohastada kogu vanemapuhkuse süsteemi, nii et see vastaks praegustele vajadustele. Peamise muudatusena plaanitakse liita senised rasedus- ja sünnituspuhkus, lapsehoolduspuhkus ning isapuhkus koos kõigi seniste hüvitistega üheks vanemapuhkuseks ja -hüvitiseks, mida saab tulevikus kasutada paindlikumalt, kui on seni olnud võimalik.

Lisaks on plaanis pikendada just isadele, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjatele mõeldud vanemapuhkust, mis lisanduks praegusele vanemapuhkuse perioodile. Kui praeguse seaduse järgi on isapuhkuse pikkuseks kümme päeva, siis tulevikus oleks isal võimalik kasutada ühe kuu pikkust vanemapuhkust.

2015. aastal olid vanemahüvitise saajatest vaid kaheksa protsenti isad. Plaanitavate muudatuste üks eesmärke on suurendada isade soovi isapuhkus välja võtta. Samasugust ainult isadele mõeldud vanemahüvitise võimalust on rakendatud ka Põhjamaades ning sealsed tulemused näitavad, et isapuhkuse väljavõtmise protsent on 90. Nii et see oleks suur samm peresõbraliku poliitika poole, mis kasvatab meie perede turvatunnet.