Igaüks näeb maaelu oma vaatenurgast

Üks neist, kel kõnepulti vaja läks, oli Uue-Rõuna talu peremees Ilmar Mändmets — endine sovhoosidirektor, põllumajandusminister ja Eesti suursaadik maailma toiduorganisatsiooni juures. Foto: Elmo Riig / Sakala

Reedel jagasid ajalehe «Sakala» ja Euroopa Parlamendi infobüroo korraldatud arvamusliidrite lõunal mõtteid kaks endist põllumajandusministrit ja üks praegune. Arutelust osavõtjad avaldasid arvamust ja esitasid küsimusi.

Euroopa Parlamendi liige Ivari Padar alustas ajaloost.

Ta ütles: «1874. aastal, kui Jakobson Kurgja ostis, valitses sügav tsaariaeg ja Lenin oli alles nelja-aastane. Jakobson seadis eeskujuks baltisaksa põllumajanduse ja tal olid samad eesmärgid mis praegustel põllumeestel: saada väikse kuluga kõrget hinda, tuginedes sordi- ja tõuaretusele.»

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder leidis, et põllumajanduse ja maaelu vahele ei maksa panna võrdusmärki. Meil on praegu 70 protsenti linna- ja 30 protsenti maaelanikke.

Uue-Rõuna talu peremees Ilmar Mändmets on olnud suure sovhoosi direktor ja põllumajandusminister ning esindanud Eestit Roomas FAO ehk maailma toiduorganisatsiooni juures. «Kivid on rasked,» sõnas ta neile, kes nimetavad maaelu raskeks. «Maaelu tuleb pidada hoopis keeruliseks.»

Ta rääkis talust. Selle mõiste juriidilise lahtikirjutamisega pole seni hakkama saadud. «Pole talu, pole maad,» ütles ta ning analüüsis maaga seotud probleeme.

Neil, kes kuulasid, olid oma mõtted. Et saada teada, missugused, esitasin arutelus osalenutele küsimusi.

Maaülikooli õppejõud, Valma külavanem Jaan Leetsar, mida toob teile kevad?

Kõigepealt pean hoolitsema, et suur rühm tudengeid saaks bakalaureuse- või magistrikraadiga diplomi.

Külavanemana tunnen muret, et sulav lumi võib teha Võrtsjärve ääres palju pahandust, ujutades üle teed ja madalad maad ning kahjustades taliviljaorast.

Kaluritel omakorda on põhjust muretseda kala pärast. Järve tuleb lasta 600 000 angerjamaimu ning kalurid ootavad, millal järv jääst vabaneb, et saaks paatidega veele minna. Kui loodus selle hilja peale jätab, hilineb ka maimude vettelaskmine. Maimud juba ootavad Inglismaal, need saadetakse meile sobival ajal Tartusse.

Võrtsjärve tase on õnneks paarkümmend sentimeetrit langenud, aga ikka veel suhteliselt kõrge. Kui väga palju vett juurde tuleb, võivad luhad jaanipäevani vee all püsida.

Praegu valmistume suureks Võrtsjärve konverentsiks, mis peetakse muusikaaidas 12. mail.

Kurgja talumuuseumi direktor Monika Jõemaa, mis mõtetega tulite Carl Robert Jakobsoni asutatud talust Viljandisse kuulama arutelu, kas euro on vesi Kurgja veskile?

Ootusärevusega. Tahtsin kuulda, mida praegune minister ja endisedki maaelu arengu kohta räägivad.

Kuulasin ettekandeid ja mõtlesin ühtlasi Kurgjale, sest kõik viitasid mingil kombel sellele, mis Jakobson omal ajal tegi. Mõtlesin kümneväljasüsteemist, mis tema ajal talus oli ja mille tahame uuesti sisse seada. Vahepealseil aastail seda polnud.

Sügisel külvasime talirukki, mis on üks kümneväljasüsteemi osa. Ei meie ega teised põllumehed tea, kuidas vili on talvitunud, sest oras on veel paksu lume all.

Kevadel tuleb väljale panna teisedki kultuurid, kuid kiulinaseemet pole kuskilt võtta. Ometi on just seda Kurgjal õige kasvatada, sest käsitöömaja vajab lina. Seemne saamiseks peame läbirääkimisi Leeduga.

Ivari Padar rääkis pidevast tõuaretusest. Jakobson pooldas Eesti maakarja ja Eesti hobust, mõlemad on praegu ohustatud liigid. Meil on viis maatõugu lehma ja pullike ning Eesti hobune, kes ootab varssa. Tallesid on seitseteist.

Nõrga talu perenaine Krista Kukk, missugust vastust te ministritelt ootasite?

Nõrga on klassikaline elatustalu: me töötame seal, et end ära elatada. Mina kasvatan püsililli ja tahan elavdada siinset aianduselu, mehel on transpordifirma. Tahtsin kuulda, mis hinnangu annavad endised ja praegused ministrid meie maaelule.

Ostsime selle koha siis, kui vanem poeg oli kuuekuune. Praegu on meil kaks täiskasvanud poega ja kaksikud tütred. Sellele, et kaksikud saaksid sügisel esimesse klassi minna, aitavad kaasa kõik sugulased. Nimetame seda tugivõrgustikuks.

Loobusime abikaasaga oma ametist, et saaksime elada ja lapsi kasvatada imeilusas talus, aga alustatud firmadest pole midagi välja võtta — neisse pane ainult sisse. Nii et raskelt läheb. Meie kaksikud on erivajadustega. Tänu Männimäe lasteaia õpetustele on nad saanud nii palju abi, et võivad minna sügisel tavakooli.

Kodu ja lapsed ongi taluperele kõige tähtsamad.

Kääriku talu perenaine tekstiilikunstnik Anu Raud, mis teid maaelus rõõmustab?

Mind rõõmustab see, et elan maal, mul on ümberringi loodus ja Heimtali on päris ilus — koledat pole siin kuigi palju.

Vana ringtall ehitati üles ilusana ja seda kasutab kool. Siinsamas lähedal asuvad kaks hobusekasvandust ja mul endal on lambad. Eile sündis minu laudas neljakümnes talleke. Loomad käivad maaelu rõõmude ja murede juurde. Talv oli tänavu erakordselt pikk, hein hakkab lõppema.

Muuseum, mille loomisele olen pühendanud nii palju aega ja armastust, kuulub nüüd Eesti Rahva Muuseumile.

Siin käivad teadurid ja muud asjahuvilised, samuti kunstiakadeemia, kultuuriakadeemia ja Tartu kunstikooli üliõpilased rahvakunsti praktikal. See on nende kunstihariduse oluline osa ning mulle ei tähenda see üksnes Kääriku taluga tegelemist, vaid pedagoogitööd, mis tuleb koju kätte. Näen, kuidas üliõpilastele siin meeldib, ning õppijate arv on järjest suurenenud. Arvan, et praktika ja elu keskel olek on neile väga vajalikud.

Räägitakse, et kriis läheb mööda ning hakkame rohkem tootma. Aga me ei taha ju kaaluda üle kaheksakümne või saja kilo. Pigem peaksime kahandama oma vajadusi, kärpima tarbimist ning kulutama tulevikku silmas pidades maailma vähem. Hoopis rohkem on vaja mõelda vaimsetele väärtustele.

Halliste vallavanem Andres Rõigas, teie vald tähendabki sügavat maaelu.

Halliste vald on jah Mulgimaa süda. Põllumeeste poolt vaadatuna on olukord päris hea: maa on korralikult haritud ja kannab vilja. Olen pigem mures maaettevõtluse pärast. Kohaliku tooraine väärtustamise poolest jääme teistest maha, ei suuda toodetut turustada.

Tunnen muret ka traditsioonilise hoonestuse pärast. Viimased kaks talve on näidanud, et majad võivad minna kõige kaduva teed, sest neid pole õigel ajal remonditud ega toestatud. Katuste sissekukkumine on teinud meele mõruks.

Pajumäe talu peremees Arvo Veidenberg, mis teile arvamusliidrite nõupidamisel meeldis ja mis mitte?

Mulle meeldis, et palju oli juttu taludest — ütlesin seda ka oma sõnavõtus. Valimiste eel erakondade konverentsidel sõna «talu» ei kuulnud. Tundub, et see teema on poliitikutele ebamugav.

Et arutelu lähtus Kurgjast, ei saadud talust mööda vaadata, kuigi seda mõistet pole seniajani juriidiliselt lahti räägitud.

Pajumäe kevadet on veel vara ennustada, sest põllud on paksu lume all ning alles hiljem selgub, kuidas oras on talve üle elanud. Lume alla kiikamine ei anna tõest pilti. Loodan, et maad ei pea ümber kündma.