Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2021/02/11/13624525t1h45eb.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/06/06/6754433t1h3f4a.jpg)
Argipäevadel laob Arno Nöps kive üksteise peale. Tema käe all valmivad pliidid, ahjud ja kaminad. Nii et igati väärikas amet. Aga ainult kelluga vehkides läheks elu igavaks. Seepärast saab ta vabal ajal sõpradega kokku ja kukub naljasketše väntama. Karuteenetekontori tiimi klipid on kogunud populaarsust nii Eestis kui piiri taga.
Karuteenetekontor sündis juba aastal 2000, aga esialgu olid tegutsemisplaanid hoopis teistsugused. Nimelt oli ühel Arno Nöpsi tuttaval vaja koolitööna välja mõelda äriplaan.
«Mina pakkusin välja nime. Aga siis oli visioon, et sellest tuleb infotelefon,» meenutab Nöps ja selgitab: «Vaata, kui sa helistad 1182 ja küsid: «Mul on vaja sõbrale sünnipäevale minna. Mis ma talle kaardile kirjutan?», siis saadetakse sind pipramaale. Karuteenetekontori infoliin oleks olnud just selliste murede lahendamiseks. No näiteks on mingi seltskond koos, 15-20 inimest, ja mõtleb, mis mängu mängida. Sellelt liinilt oleks kohe variandid välja pakutud.»
Et aga internet hakkas kiiresti arenema, jäi see idee teostamata. Aastaid hiljem kaunil jõuluajal sattus Nöps semudega lõbusalt aega veetma ja sündis esimene videoklipp. «See oli selline kiiksuga jõululauluke. Meil kõigil oli nendest ninnu-nännu-aisakelladest juba kopp ees lihtsalt.»
Tulemus otsustati YouTube’i üles visata ning kui läks värskele kanalile nime mõtlemiseks, ujus Karuteenetekontor variandina taas lagedale. Tagatippu meenus Nöpsile, et tal on varasemast ka logo valmis joonistatud. Nii sai sketšitiimi reklaamnäoks mesikäpp, kes, salakaval irve näos, kuvaldaga ringi hiilib.
Videoid tuli ajapikku aina juurde. Seltskonna tuumikusse kuulub küll vaid kolm meest – lisaks Arno Nöpsile veel Madis Birnbaum ja Heimar Lill –, ent külalisartistide nimekiri saaks märksa pikem. Paljudes videotes teeb kaasa ka Arno vend Juhan, kes on pidanud Viljandis nii ööklubi kui istunud volikogu laua taga.
Kuidas idee sünnib?
Nagu Arno Nöps nendib, ronivad neil uued mõtted kuklasse iseenesest. «Pahatihti, kui töö juures kerge väsimus roiutama hakkab, tulevad kõiksugu lollid mõtted pähe. Eks siis räägid mõne neist semudele ära ja edasi on kõik juba tiimitöö,» kõneleb ta. «Otsast lõpuni üksinda teha on muidugi ka võimalik, aga koos nuputades on üldist ajumassi rohkem. Ikka keegi ütleb, et see pole päris see või see läks nüüd täitsa käest ära.»
Nöpsi kinnitusel on sketšinduse taga aina tuure koguv hobi. «Meil on isegi oma fan club. On inimesi, kes meid tänaval ära tunnevad,» lausub ta selge uhkusenoodiga hääles.
Kõige suuremat rõõmu tundis Nöps oma sõnutsi siis, kui TV3 nende «Autokooli» klippi näitas.
«Tegime sketši, kus vene keelt kõnelev sõiduõpetaja, keda kehastas Madis, sõimas ohjeldamatult saamatut õpilast. Eks see saanud millegi varem nähtu järgi tehtud ja siis vinti juurde keeratud, aga asi tuli oma amatöörlikkuses välja kuidagi nii tõetruu, et hakkas oma elu elama. Keegi oli selle kopeerinud mingile Vene saidile ja paar kuud hiljem, kui keegi tuttav selle sealt avastas, oli sellel juba kaks miljonit vaatamist,» meenutab ta. «Ju see sealtkaudu jäi silma ka Eesti meediale ning kui see siin eetrisse paisati, tutvustati seda kui pilti ehedast idanaabrite argipäevast. Ainult tähelepanelikumad vaatajad nägid taustal mööda vilksatamas suurt punast Anttila kaubanduskeskuse silti.»
Nalja sai muidugi ka «Autokooli» klippi filmides, sest võttepäeval oli peaosatäitjal sünnipäev.
«Kui üldiselt saab meil asi esimese ropsuga purki, siis seekord pidime filmima neli või viis korda. Sünnipäevalapse telefon muudkui helises, kaameramees itsitas ja mina rähklesin sangas mööda Viljandit edasi-tagasi. Aga seda, et klipp tõetruu sai, kinnitavad minu meelest ka video alla kirjutatud kommentaarid stiilis «Sellise sõiduõpetaja lööks maha,»» jutustab Nöps.
Petavad ära
Amatöörvideo formaati on Karuteenetekontor hoidnud ka oma ülejäänud sketšides. «Sedasi loodud võltstõelisus võtab inimesed kenasti õnge. Paljudel juhtudel ei saada aru, kas see on lavastus või päriselu,» räägib Arno Nöps rahulolevalt muheldes.
Kuidas niisugune silmamoondus siis saavutatakse?
«Üldiselt on meil sedasi, et kui nali on välja mõeldud ja laua ümber läbi arutatud, siis video ise on kiire vormistamise küsimus. Tihtilugu saab asi purki esimese korraga, vahel harva tuleb teha kaks-kolm võtet. Näiteks «Kumm on seks», mida näidati Kanal2 «Reporteris», sündis tunni ajaga. Filmisime selle tavalise fotoaparaadiga. Pool tundi võteteks, pool tundi montaažiks ja laks üles netti.»
Selles videos, muide, tunnevad viljandlased teiste hulgas kindlasti ära volikogu liikme Gert Elmaste.
Ühtekokku on Karuteenetekontor vändanud peaaegu 50 huumoriklippi. Kõik need on tiimi YouTube’i kanalil kenasti reas. Vaatamisi on klippidel mõnest tuhandest kümnete tuhandeteni välja. Fännid pole paljuks pidanud lugude alla kommentaare jagada.
«Mis seal salata, on olnud selliseidki klippe, mis on piiri ületanud ja sahtlisse seisma jäänud,» möönab naljamees.
Popimate sketšide lööklaused on Nöpsi sõnul rahva seas kasutust leidnud. Näiteks Saaremaal Nasva kalurite hulgas pidi olema käibel Karuteenetekontori klipist inspireeritud korduv pärimine: «Kuuled vä? Kuuled vä? Kuuled vä? Kala said vä? Said vä? Said vä?»
Ahjaa, salakavala irvega karu ilutseb ka Arno Nöpsi päevi näinud auto tagaklaasil. Selle sildi pärast on kord teda võõras linnas isegi politsei kinni pidanud. «Eks nad tahtsid lihtsalt uurida, millega tegu. Mõtle ise: hommikul kell pool kaheksa mingi vana ront sellise lollaka kleepsuga. Ei saa ju ometi kaine inimene selle roolis olla!»
Otsapidi muusikas
Karuteenetekontor on kaasa löönud ka kahe muusikavideo tegemisel. Seal küll rohkem näitlejate ja sõbralike ideepritsijatena. Mõlemad videod tehti ansambli Ajaratas Halastamatult Veereb Ei Teda Peatada Saa, Eriti lugudele. See ansambel on samuti huumorisõprade punt. Sellesse kuuluvad kultuuriakadeemia haldusjuht Kait Lukka, poliitik Tanel Talve ja endine Terminaatori kitarrist Elmar Liitmaa.
Olgu kohe öeldud, et Karuteenetekontori tiimi mängitud karaktereid neis videotes pole mõtet sõnadega kirjeldada. Kõige mõistlikum on muuvid oma silmaga ära vaadata.
«Kui oled võttepäeva lõpuks omadega läbi, hakkab muidugi juba kogu protsess nalja valmistama,» räägib Arno Nöps. «Mäletan, et rongisõiduvideo filmimiseks olid tehtud kõiksugu kooskõlastused politsei ja päästeametiga. Lasime raudteejaama juures tossu kõvasti laiali. Loomulikult kogunes kohe rahvas, kes arvas, et midagi tõsisemat on lahti. Oli päris jabur olukord.»
Karuteenetekontori meestega on ühendust võtnud ka üks firma sooviga netireklaami tellida, kuid asi jäi siiski katki. «Käisime oma idee välja ja nende jaoks oli see vist liiga terav. Ütlesid, et neil on ikkagi laiatarbekaup ja äkki pole päris see. Aga meie ütlesime, et meie vat lahjemat teha ei taha. Me ei taha teha beeži asja, mis kõigile meeldib. Ja esimene indikaator oled ikka ise. Kas endale meeldib või ei meeldi, see on kõige olulisem. Oleme proovinud ikka julgelt teha oma asju.»
Kuigi naljamees möönab, et aega on viimasel ajal justkui vähemaks jäänud, lubab ta, et kui taas kellelgi mõni loll mõte pähe tuleb, saadakse kokku ja tehakse järjekordne sketš valmis. Seni aga kribinal-krabinal YouTube’i Karuteenetekontori kanalile ja naerulihased tööle!