Majanduse maht ületas potentsiaali

EESTI MAJANDUS kasvas esimeses kvartalis aasta võrdluses 4,4 protsenti ja kvartali võrdluses 0,8 protsenti. Majanduse maht pigem ületas potentsiaalset tootmismahtu, kui jäi sellele alla. See näitab, et ettevõtted rakendavad tootmisvõimsust tavalisest enam ja uusi töötajaid, kelle abiga tegevust laiendada, on raske leida. Edasine majanduskasv eeldab investeeringuid ja tootlikkuse kasvu. Samuti on suurenenud oht, et majanduse tasakaal halveneb.

Majanduskasv kiirenes aasta esimeses kvartalis paljudes riikides, sealhulgas Eesti naabrite juures. Läti, Leedu ja Soome majandus kasvas kvartaliga 1,5 protsendi ümber. Eesti kvartalikasv jäi neile mõnevõrra alla, sest meil kiirenes majanduskasv järsult juba neljandas kvartalis aktsiisikaupade varumise tõttu. Seetõttu oli esimeses kvartalis netotootemaksude panus majanduskasvu väiksem. Ilma netotootemaksude negatiivse mõjuta oleks Eesti majandus kasvanud 4,8 protsenti.

ÜHEKS VÄLISKESKKONNA majanduskasvu kiirenemise põhjuseks võib pidada naftariikide majanduslangusest väljatulekut, mistõttu ei vähene enam nende nõudlus. See puudutab näiteks Venemaad. Nafta hinna tõusu peegeldab Eesti majanduses eeskätt põlevkivisektor: esimeses kvartalis andsid mäetööstus ja energeetika majanduskasvu suure panuse. Detailsemad andmed näitavad, et ka põlevkiviõli tootmise majandustulemused olid märksa paremad kui aasta tagasi. Teisest küljest on nafta hinna tõus kiirendanud inflatsiooni, mis pidurdab eratarbimise kasvu. Esimeses kvartalis suurenes eratarbimine hindadega korrigeeritult aasta võrdluses vaid 0,6 protsenti.

Sisemajanduse kogutoodangu nõudluskomponentidest kasvasid esimeses kvartalis kõige enam investeeringud: 16,5 protsenti. See peegeldus ka ehitussektori näitajates, mis on alates aasta algusest üha tugevnenud. Investeeringute taastumine on vajalik majanduse pakkumispoole tugevnemiseks. Erasektori investeeringud on viimastel aastatel ettevõtete kasumi kahanedes vähenenud ja see on kahandanud majanduse kasvuvõimet. Seetõttu pole kriisieelsete aastate kasv Eesti majandusele praegu jõukohane ja majandusliku tasakaalustamatuse probleem võib tekkida juba madalama majanduskasvu juures.

Suurenenud tasakaalustamatuse ohule viitavad ettevõtete hinnangud tööjõupuudusele, aga ka tööstuses kiiresti kasvanud tootmisvõimsuse rakendatus. Kui viimastel aastatel on osa neist näitajatest ületanud majandustsükli keskmist ja osa jäänud sellele alla, siis viimaste kuude statistika osutab selgemalt sellele, et majanduse maht ületab potentsiaali.

SELLISTES TINGIMUSTES peab valitsus olema majanduse ergutamisel ettevaatlik. Et majanduses on vabu ressursse vähe, tähendaks lisastimuleerimine hinnatõusu, mis raskendaks ettevõtetel investeeringute tegemist. Positiivse toodangu lõhe võimendamine eelarve kaudu suurendaks tasakaalustamatust ja võimendaks seeläbi majandustsüklit, mis võib lõppeda majanduskriisiga. Lisaks sellele on headel aegadel mõistlik koguda puhvreid tulevasteks aastateks, mis ei pruugi nii head olla.

Lähikuude arengut ennustavad ettevõtete küsitlusandmed osutavad kasvu mõningale aeglustumisele tööstussektoris, kuid tootmise ootused on endiselt tugevad ega viita langusele. Siseturule suunatud ehitussektori tellimuste hinnangud ületasid aprillis ja mais esimese kvartali keskmist.