Vabatahtlikud võitlevad kirikutornis hirmuga

Egon Valdaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaks tublit meest kellatorni tellingutel. Kogu ettevõtmist juhatab suure restaureerimiskogemusega  Vanaajamaja projektijuht Andres Uus (paremal) ning projekti hing on kohaliku külaseltsi kuuluv Sven Andreson.
Kaks tublit meest kellatorni tellingutel. Kogu ettevõtmist juhatab suure restaureerimiskogemusega Vanaajamaja projektijuht Andres Uus (paremal) ning projekti hing on kohaliku külaseltsi kuuluv Sven Andreson. Foto: Marko Saarm

Professionaalide juhtimisel on kümmekond vabatahtlikku jõudnud Lalsi õigeusu kiriku taastamise ettevalmistustega sinnamaani, et kerkinud on kellatorni ja tambuuritorni tellingud.

Esimesel neljal päeval oli eestlaste kõrval abiks kaks vabatahtlikku Lätist ja üks Prantsusmaalt. Vabatahtlikuna toimetab ka kohalik külaelanik ja ettevõtmise eestvedaja Sven Andreson. Tema sõnutsi on kirikutorni tellingute ehitamine olnud huvitav kogemus, aga iga päev on tulnud võidelda ka väikese kõrgusekartusega. Pühakojal on kõrgust 15 meetrit ja varem ei ole ta nii kõrgel töötanud.

Riske ei võeta

Sven Andreson rõhutas, et mehed on olnud turvaliselt köiega kinnitatud. Kellatorni kiivri ümber on meisterdatud korralikud tellingud, käetugede ja põrandatega. Tellingute plaanid on inseneri tehtud ja põhinevad põhjalikel koormusarvutustel. Järgmiseks on kavas vahetada kellatorni plekk.

Hiiglaslikud tellingud on rajatud pühakoja sisse, seega pääseb nüüd tambuuritorni kupli alla nelitise juurde, kus neli löövi kohtuvad. Seal on alustatud võlvi korrastamist ja palkide vahetamist. Nelitise kohal paikneb kaheksatahuline madal tambuur ja selle peal on neobarokse vormiga kaheksatahuline kuppel.

Maakivispetsialisti Hardi-Sander Luige eestvedamisel alustati kivitöödest. Kooriti kiriku maakivist seinte äärde kogunenud huumusekiht, mida mõnes kohas oli peaaegu meetri jagu. See on muutnud ehitise proportsioonid palju ilusamaks.  Müüritöödel taastatakse sokli kiviosa vuuke ja asutakse treppi restaureerima. Järgmisel nädalal tulevad kivitöödel appi praktikat tegevad Hiiumaa ametikooli restauraatori eriala õpilased. Järgmisel nädalal on lubanud oma abikäe ulatada Ghanast pärit Gilbert Jones, kes elab läheduses.

Kogu ettevõtmist juhatab mittetulundusühingu Vanaajamaja projektijuht Andres Uus, kel on pikaajalised  restaureerimiskogemused. Projekti algatas Vanaajamaja koos Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ja kohaliku kogukonnaga. See on Andres Uusi sõnutsi mahukas ettevõtmine ja töö on planeeritud mitme aasta peale.

Katust lapitakse

Kiriku katus laskis paljudest ühenduskohtadest läbi ja Sven Andresoni kinnitust mööda püütakse talveks jõuda niikaugele, et see kõikjalt vett peaks.

Pool aastat tagasi kultuuriministri allkirjaga kunstimälestiseks kuulutatud Lalsi Püha Nikolause kiriku ikonostaasi ja aujärjetagust maali peab muinsuskaitseamet väga väärtuslikuks. Need on remondi ajaks kaetud kilega.

Lalsi Püha Nikolause kirik on ehitatud 1873. aastal ja samal aastal on Peterburis valminud ka kellatornis rippuv suur kell. Ehitamiseks kasutati enamasti kohalikku lõhutud maakivi, mis seestpoolt hiljem krohviti ja värviti. Hoone on mõeldud 450 inimese mahutamiseks. Kirikul on kuus torni, lisaks kellatornile suur tambuuritorn ja neli nurgatorni. Üks nurgatornidest on viltu vajunud, sest selle alumine puitosa on mädanenud.

Ettevõtmist toetab palkidega riigimetsa majandamise keskus, kohalik kogukond hoolitseb töömeeste kehakinnituse eest ja ehitusmaterjale annab aktsiaselts Vilpak. 

Maakivitöid teeb osaühing Maakivist ja plekitöid osaühing Valtsimees. Peatöövõtja, kes hoolitseb ka puitkonstruktsioonide eest, on Vanaajamaja.

56 aastat on Lalsi koguduse vanem olnud Marta Suigussaar. Ta sõnas, et taastamine oli väga vajalik, muidu oleks pühakoda olnud hukule määratud. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles