Vaba mõte. Ei raatsi ostmata jätta

Olen tavaline reklaami ohver. Kui nime vahetanud tanklas pakutakse euro eest kohvi ja viineriga saia, tuleb ju ometi kohale minna! Eriti pärast rasket valvet. Et olen harjunud kosutava kohvi eest maksma mitu korda kõrgemat hinda, näis selline diil igati äss.

Kui autosse istusin ning kahe euro eest saadud kohvi ja kabanossi kallale asusin, nägin tankla taga prügikasti juures toimetamas habetunud meest. Ta kaevas sellest välja saiu ja neidsamu viinereid, millest üks ka minu peos oleva saia vahelt välja turritas. Kõik kenasti kilepakendis ja silma järgi igati kõlblikud.

Naljakas mõelda, et samal ajal kui ühed rõõmustavad madalama hinna üle, korjab keegi põhimõtteliselt samu asju prügikastist. Mitte et mul kahju oleks. Vastupidi: väga lahe, et ka kodutu välimusega mees saab peost osa. Küllap on niimoodi iga päev, sest tanklates kehtivad toidukraamile karmid tingimused ja nii kui parim enne kellaaeg kukub, seda enam müüa ei tohi.