Õppinud mehed ei lase punasel kukel katusel laulda

Tuletõrjujad nööriharjutusel. Nööripääste võib osutuda hädavajalikuks nii kõrgustes kui sügavustes juhtunud õnnetuste korral. Foto: Viljandimaa päästeosakond

Tuletõrjujaameti kandjad tegutsesid Viljandis juba enam kui sajandi eest. Organiseeritud tuletõrjumise ajalugu ulatub aga veelgi kaugemale. 

Praegune Lõuna-Eesti päästekeskuse Viljandimaa päästeosakond peab oma vahetu eelkäija asutamiskuupäevaks 1967. aasta 1. juunit, mil Eesti NSV ministrite nõukogu määrusega moodustati Viljandi kutseline tuletõrjeüksus. Nii et sel nädalal on põhjust tähistada esimest juubelit.

Pärast Põhjasõda ehitati Viljandisse puitmaju. Katused olid õlgedest ja korstnaid polnud enamasti üldse. Nõnda polnud küsimus selles, kas tuli läheb lahti, vaid pigem selles, millal see juhtub. Tulekahjusid puhkeski nii siin kui seal. Suuremat sorti põleng käis linnast üle 1766. aastal. Selle järel hakatigi ette võtma tõhusamaid samme tulega võitlemiseks.