Viljandi kalmistul võib elutseda Euroopa haruldus

Viljandi Vanal kalmistul kasvab elupuu, mille latva on moodustunud isepärane kera. Võimalik, et niisuguse hälbe on põhjustanud terves Euroopas seni avastamata seenhaigus. Foto: Elmo Riig

Kaks maaülikooli asjatundjat tulevad Viljandi Vanale kalmistule uurima, kas ühe elupuu küljes vohava puhma põhjustajaks võib olla Euroopas väga haruldane seenhaigus.

Metsapatoloog Märt Hanso ütles, et rahvasuus tuule- ja nõialuuana tuntud kerajas moodustis on erinevatel puudel võrdlemisi tavaline nähtus, Euroopas elupuudel aga üliharuldane. Osal puuliikidel peavad teadlased puhma tekkepõhjuseks geneetilist häiret, teistel seenhaigust.

2008. aasta sügisel jõudis Sakala veergudele info kummalisest moodustisest elupuul, mis kasvas Viljandi lähedal toonases Saarepeedi vallas eramaal. Kaks aastat hiljem käis Märt Hanso koos kolleeg Rein Drenkhaniga kohapeal mitu korda kõnealust elupuud uurimas ning laboratoorseteks uuringuteks proove võtmas. Tuuleluua suuruse põhjal hindasid nad, et seen on kõnealuse elupuu küljes kasvanud vähemalt kümme aastat.

Laboratoorsed mikroskoopilised uuringud toona kindla diagnoosiga ei lõppenud, sest kahtlusalune seen ei olnud Eestis, temale võõras keskkonnas, arenenud määratavate tunnusteni.

Maaülikooli metsakasvatuse osakonna metsapatoloog Rein Drenkhan ütles nüüd, et osa tookord võetud proovidest ootavad endiselt sügavkülmas, sedapuhku küll juba uuel tasemel analüüsimist.

«Käime Viljandi kalmistu elupuud uurimas ning võtame selleltki näidised,» lausus ta. «Siis ehk on põhjust ka vanad proovid külmkapist uuesti välja tõsta ning neidki veel kord, nüüd aga juba DNA-meetodeil uurima hakata.»

Millal saavad maaülikooli spetsialistid Vanal kalmistul asuvat elupuud uurima tulla ning proove analüüsima hakata, ei osanud Drenkhan praegu öelda.

Eelmisel korral Viljandi lähedal leitud elupuu nõialuua põhjustajana kahtlustasid Drenkhan ja Hanso üht kahest seeneliigist, millest kumbagi polnud siis Euroopas veel leitud. Mõlemad on täisparasiitsed seened, mis tähendab, et surnud kudedel need ei kasva. Lisaks on nad väga aeglase arenguga ega pruugi suuta Eesti kliimas aasta jooksul täit kasvutsüklit läbida.

Nende vaid Kaug-Idas leitud seente põhiline peremeestaim on elupuu lähisugulane, Jaapani päritolu hiibapuu, mis kasvab ka Eesti parkides.

Märt Hanso märkis nüüd, et võrreldes eelmise elupuu tuuleluua leiu ajaga on maaülikoolis uurimisvõimalused paranenud ja nüüd saab ka seenhaiguse geneetikat analüüsida.

«Paraku pole jaapanlased neid seeni DNA-tasemel veel kirjeldanud. Seega peame ilmselt pöörduma palvega esmalt Jaapani kolleegide poole, misjärel saame omi, see on Viljandi haigusnäiteid analüüsida,» rääkis Hanso. «Ühtlasi tuleb selgitada, kas kõnealused seened on vahepeal end ka mujal Euroopas ilmutanud või võib kahtlustada endiselt just Viljandimaad kui uue haiguse stardipaika Euroopas.»

Viljandi Vanal kalmistul kasvava elupuu moodustist märkas kõnealuse leheloo autor ning Sakala fotograaf tegi sellest pilte, mida Drenkhan ja Hanso ka nägid. 

Loomulikult ei saa fotode põhjal kindlat diagnoosi panna, kuid elupuu puhma välistunnused viitavad haruldasele seenhaigusele ja nii plaanivad maaülikooli spetsialistid nüüd Viljandisse asja uurima tulla.

«Asi on väga huvitav,» lisas Hanso. «Kahtlus on tugev. Uued tuuleluua leidude teated elupuudelt oleksid väga teretulnud.»