Soome majandus, Eesti majandus

Soome ja Eesti lipud.

FOTO: Sander Ilvest

SOOME MAJANDUS on suutnud viimastel aegadel näidata oodatust paremaid tulemusi. Arvestades Eesti ja Soome majanduslike seoste tihedust, parandab see ka meie ettevõtete positsiooni.

Soome tähtsust Eesti majanduse käekäigule on raske üle hinnata, ainuüksi siin toodetavatest kaupadest liigub üle lahe 18 protsenti. Teenuste ekspordis on Soome residentide osalus veelgi suurem – 45 protsenti kõigist Eestis majutatavatest välisturistidest tuleb just sealt. Soomest pärineb ka neljandik siia tehtud välis­investeeringutest ning välisfirmade tütarettevõtetest on suurimal osal just Soome taust.

Samas on viimased aastad olnud Soomele keerulised. Majanduskriisi 2011. aasta järellaine mõjutas teda rohkem ja pikaajalisemalt kui teisi riike. Viimastel aastatel on Soome majanduskasv olnud üks Euroopa Liidu aeglasemaid, umbes samasuguses suurusjärgus kui Kreeka oma.

Majandusteaduslikus keeles on selle põhjused nii tsüklilised kui struktuursed. Ühelt poolt mõjutasid riigi majandust suurettevõtte Nokia häving ja olulise partneri Venemaa majanduskriis. Teisalt on Soome vananeva rahvastikuga riik, mille sotsiaalkulud on suured, palgad kõrged ja tööturg äärmiselt reguleeritud (see takistab ettevõtetel ja inimestel uute oludega kohanemist). Ühisraha suhtes skeptilised ökonomistid ei jäta kunagi mainimata ka Soome kuulumist euroalasse, mis ei ole võimaldanud soomlastel konkurentsivõime parandamiseks kasutada rahapoliitilisi vahendeid, nagu on kasutanud rootslased.

KUIGI SOOME majanduse taastumist on keeruliste ja pikaaegsete probleemide tõttu peetud aega­nõudvaks protsessiks, on viimasel ajal riigist tulevad uudised suutnud analüütikuid positiivselt üllatada. Üks viimaseid neist oli teade, mille kohaselt suurenes Soome sisemajanduse kogutoodang 2017. aasta esimeses kvartalis mulluse sama ajaga võrreldes koguni 2,8 protsenti, ületades sellega kaugelt euroala keskmist majanduskasvu. See on küll esialgne kiirhinnang, ent paljude majandus­indikaatorite paranemine viitab, et tõenäoliselt oli lisandväärtuse kasv suur.

Märgiline muutus majanduses on juba 2016. aastal alguse saanud kapitali­investeeringute taastumine. Sisuliselt 2012. aasta algusest olid kulutused põhivara soetamiseks ja uuendamiseks olnud languses. Tõelise hoo sai investeerimistegevus sisse 2016. aasta teises kvartalis, aasta lõpus küündis kasv koguni kaheksa protsendini.

Elamuehitust kannustavad elamispindade nappus ja väga soodne intressikeskkond – kodulaenu intressimarginaalid on Soomes ühed kõige madalamad Euroopas. Eelmisel aastal kohati väga kiireks muutunud elamuehitus on 2017. aasta esimestel kuudel siiski veidi hoogu maha võtnud. Ettevõtted on investeeringute tegemiseks julgust saanud nõudluse kasvust, kuid samas jäävad kapitalikulutused endiselt 2008. aasta tasemele alla.

TÄHELEPANUVÄÄRNE on tarbijate kindlustunde jõudmine kaugelt majanduskriisieelset aega ületavale tasemele. Optimism on mõju avaldanud eratarbimisele, mis mullu suurenes kaks protsenti. Inflatsiooni ja suhteliselt tagasihoidliku palgakasvu tõttu peaks eratarbimise kasv küll aeglustuma ja piirduma tänavu 1,5 protsendiga.

Aeglasem sissetulekute kasv on mõjutanud ka säästmiskäitumist, pannes soomlasi teenitust ära kulutama suuremat osa. Kui nullindatel oli Soome majapidamiste säästmismäär üheksa protsendi juures, siis nüüdseks on see langenud kuue protsendini.

Positiivne muutus on ka pööre tööstustoodangus. Nimelt oli Soome tööstusettevõtete toodang langustrendis juba 2011. aastast, kuid eelmise aasta teises kvartalis pöördus tootmine lõpuks kasvule ja positiivne trend on tänavu jätkunud. Võrreldes tippaegadega on Soome tööstustoodang siiski ligi 20 protsenti madalamal tasemel. Ettevõtete küsitlused näitavad aga uute tellimuste kiiremat lisandumist, mis annab lootust, et Soome tööstussektori olukord on paranemas.

Tööstustoodanguga tihedalt seotud kaubaeksport paranes järsult 2017. aasta alguses. Seejuures ei saa märkimata jätta, et osaliselt võlgnevad põhjanaabrid tänu kiire kasvu eest just Eestile, mille börsiettevõte jaanuaris suure laevaostutehingu lõpule viis. Samas on kaupade väljavedu suurenenud ka mitmes teises sektoris ja veelgi kiiremini on kasvanud teenuste eksport.

Soome tööturul on olukord paranenud, kuid aeglasemalt kui ehk oodatud. Märtsis püsis töötuse määr juba kaheksandat kuud järjepanu 8,7 protsendi peal. Küll aga suurenes esimeses kvartalis mulluse sama ajaga võrreldes 0,5 protsendi võrra tööhõive.

Riigi konkurentsivõime on aeglaselt paranemas, vähemalt osalt tänu ametiühingute, tööandjate ja valitsuse vahel sõlmitud kokkulepetele. Vastutasuks selle eest, et ametiühingud olid valmis leppima väiksema palgatõusuga, on riik nõustunud kärbetega tulumaksus, töötajatele on aga üle kandunud osa seni tööandjate tasutud olnud kindlustusmaksetest.

SOOME AEGLANE majandus- ja palgakasv on pannud seal töötavaid eestlasi kodumaale naasma. Värske rändestatistika põhjal on pilt tunduvalt muutunud: kui tippaastatel ületas väljaränne Soome sealt sisse rännanute arvu peaaegu kümme korda, siis mullu lahkujate ja saabujate arv praktiliselt võrdsustusid.

Samal ajal on paranev majanduskonjunktuur aidanud Eesti eksportijaid. Mullu kasvas Eesti kaupade väljavedu Soome jooksevhindades veidi üle kolme protsendi, 2017. aasta esimeses kvartalis aga juba 11 protsenti.

Käesoleval aastal on lootust, et Soome taastab ka oma positsiooni Eesti peamise kaubanduspartnerina, mille ta kaotas 2011. aastal Rootsile. Põhjuseks pole küll niivõrd Soome turu kiirem kasv kui asjaolu, et Eesti suurim eksportöör, kes varem suure osa toodangust Rootsi emaettevõttesse viis, on oma kaubavood tänaseks ümber suunanud teistesse riikidesse. 2017. aasta esimeses kvartalis oli Eestis toodetud kaupade väljavedu Soome ja Rootsi peaaegu võrdsel tasemel.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles