/nginx/o/2011/04/01/549930t1h63cf.jpg)
Eilsel ajalehe «Sakala» ja Euroopa Parlamendi infobüroo korraldatud arvamusliidrite lõunal tõdeti, et Euroopa ühtse põllumajanduspoliitika kujundamises ootavad ees pingelised läbirääkimised.
Arvamusliidrid vaidlema ei läinud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päeva peaesinejad Ivari Padar, Helir Valdor-Seeder ja Ilmar Mändmets on kandnud põllumajandusministri kohustusi eri aegadel. Sellest hoolimata langes esinejate vaatenurk põllumajanduse ja maaelu küsimustes paljuski kokku.
Teist ametiaega alustav minister Helir-Valdor Seeder tõdes, et Eesti suured parteid on olnud põllumajanduspoliitikas üpris üksmeelsed. «Vähemalt selles osas, mis puudutab Brüsselis aetavat Euroopa ühtset põllumajanduspoliitikat,» täpsustas ta.
Seeder lisas, et oma eelkäijalt, praeguselt Euroopa Parlamendi liikmelt Ivari Padarilt sai ta päranduseks hea spetsialistide meeskonna, kes aitab hoida stabiilset joont.
Võtmeküsimus
Ivari Padar nentis ajalukku vaadates, et paarkümmend aastat pärast suuri pöördeid saabub tavaliselt stabiilsem ajajärk. Ta avaldas lootust, et praegu Euroopa Liidus käimas olev ühtse põllumajanduspoliitika reform jõuab 2014. aasta alguseks ühele poole.
Seda, et arutelud on pingelised, näitab Padari sõnul kas või see, et Euroopa Parlament tegi kõnealuse valdkonna 13-leheküljelise raporti kohta üle tuhande parandusettepaneku.
Helir-Valdor Seedri arvates kestavad vaidlused kauemgi. Et parajasti on päevakorral põllumajanduse otsetoetuste tasemete võrdsustamine, puudutab see teravalt kõiki liikmesriike. «Meie toetused saavad suureneda ainult kellegi teise arvel,» nentis minister.
Mõlemad kõnelejad toonitasid, et lisaks otsetoetuste võrdsustamisele tuleb üle vaadata maksmise põhimõtted. Neid ei saa Brüsselis siiski üksikasjaliselt kindlaks määrata.
Ivari Padar viitas asjaolule, et sageli meeldiks kohalikele poliitikutele, kui ebapopulaarsed otsused nende eest ära tehtaks. «Kui need tulevad paha Euroopa onu poolt, on ju mugavam,» sõnas ta.
«Palju sõltub sellest, mida toetussummade puhul aluseks võtta,» ütles Helir-Valdor Seeder. Ta selgitas, et kui arvutada toetusi hektari kohta, oleme praegu Euroopas tõesti eelviimasel kohal, kuid tööjõudu aluseks võttes üpris keskmised. Tootlikkuse ning toetussummade suhte järgi on Eesti aga heas seisus.
Minister tõi välja ka eksiarvamused, mis näitavad meie maaelu liiga mustades toonides. «2004. aastast on Eestis põllumajandusmaa osa suurenenud 10 000 hektarit aastas,» lausus ta. Samuti on meie linnastumine aeglasem ja väiksem kui Euroopas keskmiselt.
Padar toonitas, et Euroopa Liidus tuleb ühtsustada veterinaar- ja taimekasvatusnõuete rakendamist. Näite tõi ta Ateena turult: «Mitte et valged ussid oleksid seal lihaletil ringi jooksnud, aga Eestis oleks veterinaar- ja toiduamet selle koha kinni pannud.»
Samuti toonitas saadik, et bürokraatiat peaks vähem olema nii põllumehe kui riigi jaoks.
Hartat pole
Ilmar Mändmets pani kokkutulnud juurdlema selle üle, kui palju on Eesti läbi aegade välistoetust saanud ja kui otstarbekalt on osatud seda kasutada. «Toetuste taotlemine ei saa olla eesmärk omaette,» lausus ta.
Mändmets tõi piltliku valiku: kas on mõttekam anda ühistule toetust, et too saaks osta kombaini, mida aasta soodsaimal lõikuspäeval saab kasutada siiski vaid üks ühistu liige, või maksta see summa hoopis tootjale, et saadustele lisaväärtust anda. «Viimane peaks olema meie prioriteet,» nentis Mändmets.
Samuti pidas ta tähtsaks määratleda talu mõiste ja tuletas meelde, et Eestis pole ikka veel valitsusteülest maaelu hartat.
LÕUNA
Arvamusliidrite lõunal on arutletud neljal teemal.
• 2008. aastal «Millega seljatab Viljandimaa ülejäänud Eesti?»
• 2009. aastal «Mis teeb kriisist võimaluse?»
• 2010. aastal «Kuhu on maetud Euroopa rahapada?»
• 2011. aastal «Kas euro on vesi Carl Robert Jakobsoni Kurgja veskile?»
Allikas: «Sakala»