/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
/nginx/o/2011/04/01/549888t1hac13.jpg)
Ehkki märtsikuul langes lund ja vihma normist vähem, tõusis Viljandi sademete koguhulga poolest Eestis esikohale.
Märtsis nappis sademeid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi ilmavaatluste osakonna juhataja kohusetäitja Külli Loodla ütles, et Viljandi ilmajaam mõõtis esimese kevadkuu sademete koguseks 27,3 millimeetrit. Viimati sadas märtsis veel vähem kuue aasta eest. Aastakümnete vältel on siinseks kuunormiks kujunenud 38,9 millimeetrit.
Taevast langes nii lund, lumekruupe, lörtsi kui vihma. Kõige vähem sadas Ruhnu saarel, kõigest 11,6 millimeetrit.
Loodla lausus, et selle aasta esimest pikset märkasid vaatlejad 25. märtsil Pärnu kandis. Kolm päeva hiljem fikseeris äikest Võru ilmajaam.
Kuu keskmiseks õhutemperatuuriks arvutas Viljandi ilmajaam —1,5 kraadi, mis on normist 0,3 pügalat külmem.
Maksimaalne õhutemperatuur oli siin 8,7 kraadi 14. märtsil ja minimaalne —15,3 kraadi kuu esimesel varahommikul. Mujal Eestis mõõtsid äärmusteks Kuusiku 9,9 ja Jõgeva —20,4 pügalat, vastavalt 14. ja 7. märtsil.
Lumikatte paksus Viljandis ulatus 32 sentimeetrist 24.—26. märtsini kuni 49 sentimeetrini 11. märtsil. Maapind oli esimese nädala jooksul külmunud 12 sentimeetri sügavuselt ning sulas üles 22. märtsiks.
Päikest paistis märtsis 161,2 tundi ehk 55,6 tundi mullusest enam. Eesti keskmiseks kujunes möödunud kuul 176 tundi.
Külli Loodla lisas, et tugevaim tuuleiil küündis Viljandis 24. märtsil 16,6 meetrini sekundis. Kümme meetrit sekundis või üle selle ulatusid puhangud 19 päeval. Tunamullu oli neid näiteks vaid kolmel päeval.