Teisipäeval käis Abja gümnaasiumi 45. teatripäeval külas Ugala loominguline juht Indrek Sammul.
Loominguline juht tutvustas teatritööd
Näitlemist alustas Indrek Sammul Ugala teatri stuudios. Kuigi tal oli plaan pärast kooli lõpetamist minna geograafiat õppima, tahtis saatus teisiti. Lavakunstikooli katsetele läks ta puhtjuhuslikult, õnn naeratas talle ning näitlejakarjäär saigi alguse.
Näitleja ja publiku koostöö
Lavakunstikoolis keskendus Indrek Sammul lavavõitlusele, peamiselt seetõttu, et selle eriala spetsialiste Eestis polnud. Teadmisi omandas ta omal käel, enamasti raamatutest õppides.
Praegune elu möödub Sammulil teatris, televisioonis ja lavakunstikoolis. Teatrist rääkides rõhutas külaline, et kuigi paljud inimesed võivad arvata, et näitlejaid ei huvita eriti see, mis toimub saalis, siis tegelikult sünnib hea esitus näitlejate ja publiku koostöös.
Ole avatud!
Indrek Sammul ütles, et peamine omadus, mis peab näitlejaks pürgijal olema, on avatus. «Kuigi inimene võib olla hea näitleja, ei pruugi ta laval toime tulla, sest ei suuda luua sidet kaasnäitlejate ja publikuga,» jutustas ta.
Ka lavakunstikooli katsetel, kus Sammul on isegi hindamiskomisjoni kuulunud, on see iseloomujoon väga tähtis. Ta tõdes, et komisjonis on raske otsuseid teha, eriti seetõttu, et need otsused määravad noorte saatuse.
Kohtumisest jäi kõlama mõte, et kui sa midagi väga tahad, siis tee nii, et sa selle ka saaksid; midagi ei tohi karta.
Kogunemise lõpul tänas direktor külalist traditsiooniliste koolimeenetega.
MÕTTED
Ugala loominguline juht rääkis teatrist.
• Küsimustele, kas lavaka katsed on tõesti nii legendaarsed, kui räägitakse, vastas Indrek Sammul: «Kõik, mida te sellest kuulnud olete, on tõsi.» Ta rääkis, et vastuvõtukomisjon tahab lihtsalt näha, kui kaugele suudavad inimesed oma fantaasiaga minna, ja seda just näitlejatöö eeldabki — avatust kõigele.
Kelian Luisk
XII klassist
• Külaskäigust jäi kõlama, et teater ei teki laval ega etendusel, vaid selle vahepeal. Indrek Sammul julgustas noori, rõhutades mõtet: «Ärge kartke olla lollid!»
Mario Kekišev
X-a klassist