Esimene aprill kordas naljakuu lumerekordit

Vaheldumisi talvist ja kevadist nägu teinud märtsikuusse jäi ühtlasi hooaja lumikatte paksuse tipp. Foto: Elmo Riig / Sakala

Eile hommikul mõõtis Jõhvi ilmajaam lumikatte paksuseks 77 sentimeetrit, mis kordab Eesti aprillikuu varasemat rekordit.

Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi ilmavaatluste osakonna juhataja kohusetäitja Külli Loodla ütles, et täpselt sama sügava lume mõõtis 1956. aasta 12. aprillil Võrumaal Läti piiri külje all toonane Mauri vaatluspunkt.

Ta märkis, et kõnealust äärmust tulebki võtta umbes viimase poole sajandi rekordina, sest paberarhiivist on varasemate aastate lumetipud arvutisse üle kandmata ning järg on jaamade kaupa erinev.

Üha soojemaks muutuv kevadpäike on lund siiski jõudsalt sulatanud, sestap oli eile maa juba must Vilsandi ja Sõrve ilmajaama vaatlusplatsil. Lõppeval lumehooajal esimest korda pani lume paksuseks null sentimeetrit kirja Vilsandi jaam 24. märtsil.
Loodla tõdes, et teisalt sündis just esimesel kevadkuul hooaja lume paksuse rekord: 12. märtsil mõõtis Jõhvi jaam selleks 82 sentimeetrit.

Eesti absoluutne rekord, mis on erandina vanadest arhiivimaterjalidest välja nopitud, jäi seega löömata ka tänavu: 1924. aasta märtsi teisel dekaadil mõõtsid vaatlejad Ida-Virumaal Pagaril lume paksuseks 97 sentimeetrit.

Möödunud talvel jõudis uus kuurekord sündida jaanuaris enne nädalaid kestnud sula. 5. ja 6. jaanuaril tipnes lumikate Raplamaal Kuusikul 77 sentimeetriga. Eelmine, kaks sentimeetrit nigelam rekord pärines 1982. aasta 27. jaanuarist ja oli mõõdetud Ida-Virumaal Iisakul.

Esimest lund sügisel, ehkki peamiselt lörtsina täheldasid ilmajaamad 12. oktoobril. Kuu paksim lumikate, 7 sentimeetrit, lasus 16. oktoobri hommikul Väike-Maarjas.

Novembri maksimumiks jäi sedapuhku Harjumaal Vanakülas registreeritud 46 sentimeetrit, detsembri tipuks Raplamaal Kuusikul mõõdetud 75 sentimeetrit ja veebruari äärmuseks Ida-Virumaal Jõhvis kirja läinud 76 sentimeetrit. Kõik need näidud võeti kuu viimasel päeval.