Tugev Eesti

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

TULEVAL AASTAL saab Eesti Vabariik 100-aastaseks. Mitte kõik need 100 aastat ei ole Eesti olnud edukas ja vaba riik nagu praegu. Oma iseolemisele ja heaolule oleme saanud vundamenti laduda kõigest mõnikümmend aastat.

Tänapäeva Eesti edu aluseks on lihtne ja läbipaistev maksusüsteem, maailma paremate hulka kuuluv hariduskorraldus ja hea kaitsevõime. Oleme koos üles ehitanud tugeva Eesti. Samas kohtame üha enam suhtumist, et kõik see raske tööga saavutatu ei olegi nii oluline.

Praegust rapsivat valitsust nimetavad ettevõtjad ja majanduseksperdid vastutustundetuks. Kuus uut maksu, eelarve defitsiit, reservide ärakulutamine, uued laenud, räpakas õigusloome. Eri nurkade alt ja erinevate rõhuasetustega on valitsuse sellist tegevust kritiseerinud peaaegu kõik, kes on üldse õigustatud etteheiteid tegema, teiste seas Eesti Pank, eelarvenõukogu, õiguskantsler, kaubandus- ja tööstuskoda ning tööandjate keskliit.

Samamoodi arvab ka Reformierakond. Niisugune valitsemine nõrgestab Eestit.

TÕSI ON, ET EDUKA Eesti ühed tähtsamad eeldused on tugev majandus ja jõukas rahvas. Ent kui rahvas pole vaba ja kaitstud, pole mõtet rääkida ka tugevast majanduskeskkonnast.

Võime vaadata uhkusega tagasi viimastele aastatele, kui oleme suutnud oma riigi kaitsesse panustada vähemalt kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Meile võib see tunduda juba tavalisena, ent nii Euroopa kui maailma mastaabis eristub Eesti positiivselt oma pühendumisega enda kaitsele. Oleme oma liitlastele usaldusväärne partner.

Reformierakonna eesmärk välis- ja julgeolekupoliitikas on selge ja kõigile arusaadav: et Eesti ei oleks enam iial üksi. Eestil on tugev iseseisev kaitsevõime, mida võimendab maailma parim kaitseorganisatsioon NATO. Samuti oleme Euroopa Liidu liikmena juba praeguseks ennast tõestanud ja meie positsioon Brüsseli koridorides on tugev. On meie ühine vastutus anda endast kõik, et see jääks kestma.

MEIL ON RIIGINA olnud tarkust koguda reserve ja hoida riigi võlakoormus madalana. Vaid korras rahandus annab kindluse, et me ei ela oma laste arvelt ja suudame vastu panna ka raskematele aegadele. Seda enam on ebameeldiv vaadata, et praegune valitsus suhtub rahanduse korrashoidmisesse nii kergekäeliselt.

Eesti majanduskasvu vedur ei saa olla valitsuse kunstlik majanduse stimuleerimine laenuraha turule suunamisega. See võib küll lühiajaliselt mõjuda, ent pikaajaline mõju majandusele on negatiivne ja majanduskeskkonda lõhkuv.

Riik ei tohi vabaturgu sekkuda. Tema ülesanne on vähendada õigusakte ja bürokraatiat, võidelda korruptsiooniga ning luua lihtne ja läbipaistev maksu- ja ettevõtluskeskkond. Vaid nii on võimalik innustada ettevõtlikkusele, investeerida ja töökohti luua. Ning investeerida tuleb meiesugusel väikeriigil eelkõige innovatsiooni ja tootearendusse.

Maksukorralduses tuleks meil pigem lähtuda põhimõttest, et hoiame saavutatut, ärme lõhume töötavaid asju lihtsalt teisiti tegemise pärast. Ja kui oleme valmis majandust turgutama, siis mitte riiki paisutades, vaid vastupidi: märkimisväärselt õigusruumi ja bürokraatiat vähendades ehk ettevõtjatele vabamaid kasvutingimusi luues.

VABADUSELE JA jõukuse kasvule lisaks peame ühiselt tundma, et see armas paik maamuna peal on meie ühine kodu, meie kõigi Eesti. Nii nagu iga kett on sama tugev kui tema nõrgim lüli, sõltub ka iga riigi tugevus tema nõrkustest. Nõrgemate aitamine ei ole nõrkus, vaid tugevamate kohustus.

On meie teha, kas mõistame vajadust luua võrdsemaid võimalusi, saavutamaks niiviisi heaolu kasvu kõikjal Eestis. Nõrgemate aitamisega teeme tugevamaks kogu Eesti, kus on kaitstud eesti keel, kultuur ja pered.

PRAEGU KASVAVAD rahulolematus valitsusega ning ootus Reformierakonna suunal. Uue valitsuskoalitsiooni moodustamiseks on seis parlamendis ääretult keeruline. Võimalikke toimivaid koalitsioone sealt väga ei paista. Tuletan meelde, et ka praeguse (mittetoimiva) valitsuse moodustamisel lähtuti põhimõtete asemel pigem ärategemise soovist.

Teisalt kraabib hinge, kuidas valitsus Eestit minevikku tagasi suunab. Samuti on raske mõista, miks on IRL oma väärtused maha müünud. Väärtustest loobumine on ühe erakonna karile viimiseks kindlaim tee. IRL kaotas selles valitsuses oma näo, väärtused ja paremkonservatiivse maailmavaate.

Ka keskerakonna ebamäärane, aga teadlik kahe peaga ideoloogia annab lisaks arusaamatule valitsemisele muid segaseid sõnumeid. Kas Keskerakond esindab Rahvarinde või Interrinde ideoloogiat? Igal juhul on ta toonud 25 aasta taguse Interrinde mõtteviisi ja ideoloogia suurejooneliselt Eesti tipp-poliitikasse tagasi. See on aga ohtlik trend.

Mõeldes siit edasi, kas Eesti väärib uut valitsust, on vastus minu hinnangul jaatav. Ent Reformierakonna huvi ei ole lihtsalt valitsust lõhkuda. Reformierakond on valmis võtma valitsusvastutust vaid juhul, kui praegune valitsus on end ammendanud ja uus on valmis viima Eestit edasi. Me ei seisa mitte ainult riigi, vaid ka kohalikul tasandil tugeva Eesti eest. Meile omase targa ja tugeva, ettevõtlust toetava põhiseadusmõttejärgse Eesti eest.

Tagasi üles