Seitse kährikupoega olid veetnud umbes kuu turvalises urus, kus ema nad ilmale tõi. Esmaspäeval pistsid nad esimest korda väikesed ninad laia maailma, uudistades iga kivi ja rohuliblet. Kui õla kõrval tõuklevad õed-vennad välja arvata, oli kõik, mida nad nägid, uus. Ka Sakala fotograaf Elmo Riig, kes neid urusuul kaameraga ootas.
Galerii ja video: kährikupojad ukerdasid maailma avastama
Kährikuid uurinud zooloogi Harri Valdmanni sõnul ei sõltu loomade sigimistsükkel ilmast, vaid eelkõige päeva ja öö vahekorrast ehk fotoperioodist, mistõttu ei mõjutanud pikale veninud jahedus ka pesakonna esimest välivisiiti. Pigem nimetas Valdmann käesolevat aastat kährikutele sobivaks, sest pehme talv lubas lihtsamini toitu otsida.
Kui inimeste maailmas tähendaks seitsmikute ilmale toomine rahvusvahelise uudisekünnise ületamist, siis kährikute ühiskonnas kuulub seitsmene pesakond pigem tavapäraste või väikeste perede hulka. Nimelt võib neil Valdmanni sõnul sündida korraga kuni 18 poega.
Umbes kuuks ajaks jäävad kutsikad veel koduümbrusesse, olles valmis ema iga korralduse peale kaitsvasse koopasse kaduma. Juunis võib neid aga näha juba laiemalt ringi liikumas ning siis on noortel ja kogenematutel loomadel oht ka autorataste alla sattuda.
Ehkki kährikud on Aasia Vaikse ookeaniga piirnevatelt aladelt pärit võõrliik, kes möödunud sajandi esimesel poolel siiakanti karusnaha pärast sisse toodi, ei pea Valdmann teda meie loodusele eriti ohtlikuks. "Kui ta kusagile laiule satub, siis teeb ta pesitsevatele lindudele küll väga palju halba, aga muidu ta väga kuri ei ole."
Kaardil on sinisega tähistatud kähriku päriskodu ja punasega see ala, kuhu ta läinud sajandil sisse toodi.