Kõigepealt lööd ühe naela ja siis hakkad tööle

Kristjan Tuuleveski on oma suguvõsas viienda põlve sepp. Foto: Georg Voldemar Tomusk

​Tuuleveskite pere on puhunud uuele elule Õisu mõisa. Aastaid Austrias hoopistükkis lumelaual sahisedes ja funpark’e meisterdades aega veetnud perepoeg Kristjan võtab asja koguni sedavõrd tõsiselt, et on esiisade eeskujul otsustanud sealses sepikojas rauatagumise kunsti selgeks õppida.

Kui täpne olla, siis koolipinki kulutab Kristjan Tuuleveski siiski kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonnas. Küll aga on XIX sajandi lõpuaastail valminud Õisu mõisa sepikoda talle privaatne praktikapaik. 

Kohtume sepahakatisega ühel vähestest soojadest maikuupäevadest. Kui ta koja ukse vanaaegse nikerdustega kahekäevõtmega lahti keerab, lööb sealt vastu jaheda õhu pahvakas.