Olavi Ruitlane: normaalsel inimesel mainet ei ole (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Olavi Ruitlane kirjutab nii võru kui eesti keeles luulet, proosat, näidendeid, artikleid, arvustusi ja laulutekste.
Olavi Ruitlane kirjutab nii võru kui eesti keeles luulet, proosat, näidendeid, artikleid, arvustusi ja laulutekste. Foto: Elmo Riig

Kirjanik ja luuletaja Olavi Ruitlane on otsekohene mees. Ta räägib oma teostes asjadest nii, nagu need on, ja tegelikult on täpselt samasugune ka ise. Vahetu, vaimukas ja väga ehe. Hiljuti käis ta Viljandi raamatukogus lugejatega kohtumas. Väga tore oli.

Olavi Ruitlane, kui tihti Viljandisse satute?

Paar-kolm korda aastas. Siia on alati hea meel tulla – ilus linn küngaste peal. Suvel tulen vist jälle. Me teeme ühte filmi ja on vaja lavastada 1913. aasta Petserit. Viljandis on punastest kividest linnaosa, paremat Eestist me ei leia. See film kõneleb Eesti esimesest filmimehest Johannes Pääsukesest. Käisime režissöör Hardi Volmeriga juba sügisel siin ringi vaatamas, külmetasime ja tegime tulevastest võttepaikadest fotosid. Meile meeldis väga.

Tagasi üles