/nginx/o/2024/10/18/16427068t1hfe14.png)
/nginx/o/2011/03/31/549421t1hc22b.jpg)
Aktsiaseltsi Eesti Statoil kommunikatsioonijuht Jaanus Pauts on seda meelt, et eduka stsenaariumi korral võib Euroopa Komisjoni julge plaan aastateks 2030 ja 2050 teoks saada.
Kütusefirma esindaja peab kontseptsiooni elujõuliseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Euroopa Komisjon ütleb oma pressiteates, et tegu on ambitsioonika plaaniga, mis eeldab, et väga varajases staadiumis kaasataks väga erinevaid osapooli,» märkis ta. «Mina arvan, et kui kõik asjaosalised saab õigel ajal protsessi haarata, võib pidada eesmärgi täitumist täiesti realistlikuks.»
Ühe võimalusena nimetab kütusefirma elektriautodele konkurentsi pakkuvat biokütuse kasutuselevõttu. «Statoil on teinud selles vallas põhjalikku uurimistööd ning osaleb paljudes projektides, mis keskenduvad uute biokütuste leidmisele, edasiarendamisele ja katsetamisele,» märkis Pauts.
Tema teada tarvitatakse praegu peamiselt rapsist, suhkruroost, teraviljast ja teistest toormaterjalidest toodetud esimese põlvkonna biokütuseid. Paraku võib toiduaineärile tarviliku toorme kütusetööstuses kasutamine muuta toiduained kallimaks.
«Järgmise põlvkonna biokütuseid iseloomustavad kõrgem kvaliteet ning uut tüüpi tooraine,» tõdes ta. «Näiteks võetakse kasutusele tselluloosimaterjalid ja tootmisjäätmed, sealhulgas loomarasv, nisuõled, samuti mere- ja mikrovetikad.»
Senised kogemused on Pautsi sõnul näidanud, et riigi toeta ei muutu biokütused tarbijale atraktiivseks, sest nende hind on tavakütuse omast kõrgem.
«Eestis hakkas Statoil biokütust E85 müüma juba 2007. aasta augustis, kuid poolteise aasta pärast otsustasime lõpetada, sest klientide huvi oli väike ning fossiilsete kütuste maailmaturuhinnad langesid sel perioodil oluliselt,» nentis ta. Praegu, mil need on taas kasvanud, piirab biokütuste kasutuselevõttu Pautsi sõnul riigi otsus lõpetada biokütuste komponendi maksusoodustus.
Biokütuste kasutuselevõttu raskendab Pautsi ütlemist mööda ka autopark. Praegu ei ole suurem osa autosid mõeldud biokütusega sõitmiseks.
«Vähim, mida me tänapäeval keskkonna säästmise heaks teha saame, on kasutada säästlikke sõiduvõtteid ning eelistada kütuse- ja keskkonnasäästlikke autosid,» lisas Jaanus Pauts.
KOMISJONI LÜHIKOMMENTAAR
«Loomulikult on biokütused üks arvestatav variant tänaste teadmiste puhul lisaks näiteks elektriautodele ja vesinikmootoritele.»
Hanna Hinrikus,
Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase abi