/nginx/o/2011/03/31/549392t1h6bce.jpg)
«Teadust teha on imelihtne!» ütles Jakobsoni gümnaasiumi konverentsi esimene esineja Kaupo Voormansik ja tutvustas noortele soravalt Maa ümber tiirlevate satelliitide hingeelu.
Asjatundjad käisid koolis noortele teadmisi jagamas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2003. aasta kevadel oli Kaupo Voormansik veel ise Jakobsoni gümnaasiumi abiturient, kuid nüüd on temast saanud Tartu ülikooli füüsika instituudi kosmose- ja militaartehnoloogiate töörühma doktorant.
«Mina arvan, et keerulisi asju pole,» ütles ta eile, kui endise kooli konverentsil «Teadjalt huvilisele» esimesena üles astus. «Kõik keerulised asjad koosnevad lõpmatust arvust lihtsatest asjadest ja neid on võimalik tükeldada.»
Voormansiku hinnangul on praegu teaduses väga põnev aeg, sest kuigi inimeste teadmiste piirid on laienenud, on veel väga palju avastada. Tänu internetile ja infotehnoloogiale on teadust teha lihtsam kui kunagi varem.
Loenguid igast valdkonnast
Pärast Kaupo Voormansikut astus noorte ees üles palju teisigi põnevaid esinejaid. Kõne alla tulid nii reaalaineid kui kultuuri, sporti, tervist, internetti ja ühiskonnaelu puudutavad teemad.
Teoreetiliste loengute kõrval oli katseid, kus noored said kaasa lüüa.
«Üle-eelmisel aastal nimetasime seda üritust teaduspäevaks, kuid nüüd me teaduse osa enam nii väga ei rõhutaks,» rääkis Jakobsoni gümnaasiumi direktor
Eero Järvekülg. «Siin on suur osa teistel eluvaldkondadel ning päeva lõpetab filosoofiline loominguline ettekanne «Viljandist Los Angeleseni» meie vilistlaselt Marek Sadamalt.»
Suur osa esinejatest olidki Jakobsoni gümnaasiumi vilistlased või Viljandiga seotud inimesed.
Päeva korraldaja, emakeeleõpetaja Erika Rummeli sõnul näevad õpilased sellise konverentsi abil, et paljud teoreetilised teadmised on ka reaalses elus vajalikud.
«Vahel peab koolis kiirustamise keskel aja maha võtma ning vaatama, kus me oleme ja kuhu läheme,» kõneles Rummel. «Ega õpilasel olegi väga palju võimalusi teaduse saavutustega kokku puutuda: enamik teadusartikleid on ju väga spetsiifilised.»
Asjatundjad köidavad noori
Kui 2009. aasta teaduspäeval pandi suurt rõhku õpilaste endi ettekannetele, siis seekord oli nende osa väiksem.
«Noorte tagasisidest selgus, et õpilased soovisid kuulata siiski rohkem erialainimesi,» sõnas Erika Rummel.
Seda, millised töötoad osutusid eriti populaarseks, ei osanud korraldaja öelda, sest mõnda neist sai lubada vaid kümme inimest, kuid teisest oli osavõtt piiramatu.
«Aga ükski töötuba ei jäänud tühjaks,» kinnitas Erika Rummel.
Teiste hulgas soovisid õpilased kuulata näiteks Ringa Raudla ettekannet «Miks meil on vaja riiki?». Elavat huvi pakkusid ka Teadusbussi tuleetendused. Populaarsed olid ettevõtluse töötuba, terviseloengud ja Ene Saare ettekanne Viljandimaa väärtustest noorte elukohana.
«Kindlasti jätkame sellise õppevormi kasutamist, ka siis, kui muutume põhikooliks,» lubas Eero Järvekülg. «See traditsioon võiks jätkuda ka uues riigigümnaasiumis,» lisas ta.
ARVAMUS
Erika Rummel,
korraldaja
Tegelikult on selliste päevade korraldamine meie koolis vana traditsioon. Juba nõukogude ajal käisid kohalikud ettevõtjad siin ennast tutvustamas. Nüüd on tava uuesti ellu äratatud.