/nginx/o/2011/03/31/549310t1h896f.jpg)
Miks on popp näidata joomapeo pilte avalikult? Miks purjutavad inimesed mitu päeva järjest? Kuidas kujundada suhtumist, et avalikult joobes olekut ei peetaks enam nii loomulikuks kui praegu?
Alkoholimurest pääsemiseks tuleb muuta suhtumist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Need ja muudki alkoholi tarvitamist puudutavad küsimused olid arutusel teisipäeval Võhma kultuurimajas peetud ümarlaual.
Arutelule kogunenud paarkümmend inimest esindasid omavalitsust, kooli, politseid, kirikut ja teisigi eluvaldkondi. See oli üks osa nädala algul linnas korraldatud üritustesarjast «Alkohol ja kogukond».
Eesti karskusliidu ja Võhma linnavalitsuse eestvõttel peeti koolis loenguid ning kultuurimajas olid väljas teemakohased näitused. Teisipäevasele ümarlauale järgnes üritus, kus kuulati ettekandeid ja vaadati dokumentaalfilmi.
«Meie käest on küsitud, kas alkoholiprobleem on iseloomulik just Võhmale, et siin sellist asja korraldatakse,» ütles linnapea Avo Põder. «See pole ainult meie, vaid kogu Eesti mure.»
Napsitaja on popp
Karskusliidu esimehe Lauri Beekmanni sõnul oli ürituste eesmärk suunata kogukond mõtlema probleemi ulatuse üle, võrdlemata ennast teiste Eesti paikadega.
«Arutlesime, kas meil on võimalik üheskoos midagi ära teha, et alkoholi tarbimist vähendada. Niimoodi saaksime kahandada liigtarvitamisest tekkivaid kahjusid ja parandada kohalikku heaolu,» rääkis ta.
Beekmanni hinnangul jäi ümarlaual kõlama arvamus, et olukorda on võimalik parandada, kuid seejuures tuleb arvestada, et inimeste suhtumist on raske muuta ja selleks tuleb teha aastakümneid süstemaatilist tööd.
«Aga juba nende küsimuste avalik tõstatamine paneb inimeste mõtted liikuma,» leidis Võhma abilinnapea Aare Järvik. «Kindlasti korraldame ka edaspidi selliseid karskusteemalisi ettevõtmisi.»
Ümarlauas tõdeti, et ühiskond suhtub alkoholi tarvitamisse liiga sallivalt: harva sekkutakse, kui keegi tarvitab avalikult vägijooke või on joobes.
«Nõukogude ja praeguse aja kohta märgiti, et alkoholi võeti siis ja võetakse ka nüüd,» nentis karskusliidu juht. «Erinev on aga see, et praegu riputatakse pärast suurt pidu fotod Facebooki. Millegipärast on joobes olek muutunud uhkustamisväärseks.»
Ta lisas, et statistika järgi on alkoholi tarvitamine pärast taasiseseisvumist Eestis järjest kasvanud.
«Arutelul toodi välja ka see, et filmid ja teleseriaalid kuvavad hoiakut, mille järgi on elurõõmus napsitaja popp inimene,» lisas Avo Põder.
Linnapea tõdes, et omavalitsusel on alkoholiprobleemi lahendamiseks paraku väga vähe võimalusi. Noortele võib pakkuda küll huviharidust ja alternatiivset tegevust, kuid eelkõige on väljapääs ikkagi suhtumise muutumises.
Võib ka teisiti
Võhmas küünlavabrikut pidav Peter Wütrich tõi arutelul välja Eesti ja oma sünnimaa Šveitsi erinevused.
«Kindlasti ei näinud ma Šveitsis juba hommikul tänavatel palju purjus inimesi,» rääkis ta. «Neid oli ehk mõni üksik, kuid mitte nii rohkesti nagu siin.»
Eestisse elama asudes pani Wütrichit imestama see, kui rikkalikud ja suured on siin poodide alkoholiosakonnad.
«Šveitsis on kõige suurem kauplusekett algusest peale keeldunud oma valikusse võtmast alkoholi ja tubakatooteid,» tõi ta näiteks. «Kusjuures see kett teenib kõige suuremat käivet.»
Kurvastav on vabrikandi sõnul ka see, et Eesti inimesed pruugivad vägijooke vahel mitu päeva järjest. «On perekondi, kus lapsed ei näe oma vanemaid kainena mitu nädalat. Ma ei ütle, et Šveitsis niimoodi ei juhtu, aga see pole seal nii igapäevane nähtus kui Eestis,» nentis ta.
ARVAMUS
Aare Järvik,
Võhma abilinnapea
On hea, et inimesed avaldasid nii ümarlaual kui ka mulle tehtud telefonikõnedes arvamust, millised on nende meelest praeguse alkoholipoliitika nõrgad kohad. Võib-olla tulekski Võhmasse luua karskusselts, kes hakkab sellist eluviisi oma tegevusega propageerima.