/nginx/o/2017/05/16/6668503t1h219b.jpg)
EESTI METSA ON arendatud nii, et sel oleks üks funktsioon. Metsi optimeeritakse tselluloosipõldudeks, teist osa tehakse looduskaitse tootmise maadeks, kolmandat turistide tallermaaks. Senistest inimese eluga mitmel viisil seotud metsadest jäävad vaid riismed, kuigi metsamaa pindala kasvab ja tselluloosi juurdekasv suureneb.
Viimastel kümnenditel on käinud metsainfo «korrastamine». See algas kohalikku teavet kõige paremini valdavate metsavahtide ja metskondade likvideerimisega. Pole teavet, pole probleemi.
Kõige suurem osa metsi tahetakse ohverdada kiireniitelisteks tselluloosipõldudeks. Sellega kaob võimalus saada metsast kvaliteetpuitu. Väärtuslikum on tihedate aastarõngastega puit, mis moodustub pika aja jooksul kehvade kasvukohtade puudel või vanemate puude tüve välimises osas. Samuti on hinnalisem oksteta puit, mis kasvab laasunud tüvedel alles aastatega.
Kõvadel lehtpuudel, samuti männil ehituspuiduna, on kõrgema kvaliteediga lülipuit – taime konserveeritud tugevam ja keskkonnas vastupidavam tüve vanem ja enamasti teisevärviline sisemine puit. 50–60-aastase raieringi puhul on selliste omadustega puit alles kujunemise alguses.
Praeguste arengute jätkudes toodetakse keskkonnasõbralikult utiliseeritava puidu asemel mürgitatud ja ohtlike jäätmete hulka arvatavat liimpuitu. Ja saadakse ohtralt veelgi kehvemate omadustega puitu, mis sobib hästi vaid tselluloosiks jahvatamiseks.
EESTI METSI ON laastavalt raiutud ka varem. XX sajandi alguses oli metsade ületarvitamise kõige eredam tagajärg niinimetatud Waldhofi lagedad: kilomeetrite kaupa paberivabriku tarvis maha võetud metsi Pärnumaal. Metsade laastamist oli Esimese maailmasõja ajal ning uuesti Teise maailmasõja ajal ja järel.
Praegu käib enneolematult süstemaatiline metsaelu laastamine. Eriti masendav on see põlistes riigimetsades, senistes bioloogilise metsaelu rikkuse kantsides. Aerofotodelt on näha malelauataoliseks muutunud metsamassiivid: suurtel metsade tuumaladel on väljakujunenud metsade ja raiesmike-noorendike hulk muutumas peaaegu võrdseks.
Suuri probleeme on ka erametsade raiel. Teisalt aitavad metsanduses mingitki tasakaalu hoida need tuhanded väikemetsaomanikud, kes oma metsi harvesteriga ei majanda. Aga väikeomanike seni harvesterivaba mets on samuti tugeva surve all. Pooltõdedel põhinevate reklaamide ja agressiivsete isiklike ostupakkumistega üritatakse saada õigust seda raiuda. Mulle kui metsaomanikule on korduvalt helistatud ja tehtud ettepanek mets maha müüa.
Kallid liisingualused masinad peavad tasuvuse saavutamiseks olema 24 tundi töös. Nii läheb prožektorite valgel uduvihmas raiutavas metsas puiduhakkesse nii jugapuu kui teisal 1000 sihvakat latieas elujõus teise rinde tamme.
METSA VÄÄRTUS EI kahane, kui see esimesel juriidilisel võimalusel raiumata jätta. Puidu nõudlus saab lähikümnenditel ainult kasvada.
Metsaraie põhjenduseks tuuakse ka kahjureid ja haigusi. Need on aga suurel määral tingitud valedest puistutest. Kahjustuse peamine eeldus on liigi kasvatamine vähesobival mullal. Eriti hästi aitab puidukahjustajate vastu metsa mitmeliigilisus, mis küll välistab sageli lageraied. Samal ajal võimaldaks harvesteride tehniline võimsus mitmeliigilisi puistuid säästvalt majandada ka püsimetsadena. Tõsi küll, tunduvalt väiksema tootlikkusega.
Tselluloosipõllundus on paberi- ja keemiatoorme hankimiseks kahtlemata tulus. Seda ei peakski välistama, kui piirduda põllumetsadega – viimase poole sajandi jooksul metsastunud eluvaeste ja ebastabiilsete põldude puistutega. Põlistel metsaaladel peab tselluloosipõllundus aga lõppema, need alad peavad jääma kvaliteetpuidu kasvualadeks, mitmefunktsiooniliseks metsaks. Põliste metsa elurikkust ja stabiilsust kandvate alade raadamine eluvaesteks puupõldudeks tuleb lõpetada.
Tselluloosimassi tootmiseks võiks rajada kasutamata kuivendatud sooniitudele Eesti kõige tootlikumaid kooslusi – roostikke. Alade üleujutamise ja mõõduka väetamisega saaks sealt palju rohkem tselluloosi kui kiireima kasvuga energiavõsast.
LÕPETADA TULEB raievanuse alandamine silmamoondamise võtetega nagu küpsusdiameeter, kaalutud keskmine raievanus. Raievanus ei ole olnud mitte laest võetud number, vaid metsa kasvukõveraid ja metsa kvaliteeti parimal majanduslikul viisil arvestav näitaja. Firmade valede investeeringute riiklik lappimine tuleviku varade hävitamisega on kuritegu.
Ühe metsa majandamisel tuleb arvestada tselluloosimajandusega, aga ka kvaliteetpuidu ja metsa kõrvalsaaduste majandusega ning metsa sotsiaalse keskkonnana ja turismi tarbeks majandamisega. Samal ajal peab arvestama metsa üldise ilmastikku ja veestikku stabiliseeriva olemuse hoidmisega ning üldist bioloogilist keskkonda stabiliseeriva elurikkuse hoidmisega.
Vaid siis, kui kõike seda on arvestatud samas metsas, on õigus rääkida metsa majandamisest. Praegu pealesurutav metsakasutamise areng on aga metsade raadamine toortselluloosipõldudeks.
Praegune metsaraiete optimeerimine suurte masinate ja liisingukeskseks tuleb edasi elamise nimel tagasi pöörata maastikku ja elu arvestavaks, infokeskseks!