Huntidele meeldivad Hüpassaare lambad

Hüpassaares paikneva Mart Saare majamuuseumi järelevaataja Kalle Jaaniste sõnul on hundid alates 20. märtsist maha murdnud 27 lammast: 19 vana lammast ja kaheksa talle. Uttede arv on langenud poole võrra 31-lt 15-le.

FOTO: Elmo Riig

Hüpassaares asuva Mart Saare majamuuseumi järelevaataja Kalle Jaaniste ei mäleta 18 aasta jooksul teist sellist aega, mil hundid oleksid nõnda tihti sealses lambakarjas käinud.

«20. märtsist on nad maha murdnud 27 lammast: 19 vana lammast ja kaheksa talle,» loetles ta.

Inimesed ei sega

Kalle Jaaniste nentis, et aastate jooksul on muuseumis ja Hüpassaare matkarajal käivatele inimestele rõõmu pakkuvaid lambaid võsavillemite saagiks langenud omajagu. Ikka kevaditi ja sügiseti. Tänavune kevad eristub tema sõnul aga just selle poolest, kui tihti hundid murdmas on käinud. Näiteks uttede arv on kahanenud lausa poole võrra: kui enne sai neid kokku lugeda 31, siis nüüd on neid 15.

Läinud pühapäeva õhtul, siis, kui Kalle Jaaniste oli parasjagu eemal oinakarja juures, tegi susi järjekordse jahiretke.

«Mina sain just oinastega metsast välja. Mõtlesin, et uted ja talled on maja taga ja pean sinna minema. Aga jäin kolm või viis minutit hiljaks,» kirjeldas ta. Nii leidiski Jaaniste eemalt puude vahelt läbihammustatud kõriga lamba, kellele tuli teha hädatapp.

Eelmise nädala teisipäeval käisid hundid seevastu just oinakarjas. Üks oinas sai verise, kuid elusana tulema, teisel noorel oinal aga nii hästi ei läinud.

Kalle Jaaniste täheldas, et kuigi inimestest hoiavad hundid eemale, ei paista muuseumi ümbruses toimuv liikumine neid karja murdmast segavat.

Keskkonnateabe keskuse kiskjate seire peaspetsialist, hundiuurija Marko Kübarsepp rääkis, et nii nagu inimesed, oskavad ka hundid luua peas loogilisi seoseid. Et Hüpassaare metsatalu juures on inimesi sageli, on hundid Kübarsepa selgitusel sellega harjunud ega pelga sealtpoolt tulevaid hääli.

Oportunistlikud elukad

Marko Kübarsepa sõnul on sealse piirkonna hundikarja suurus püsinud viimased kümme aastat enamasti kaheksa ja kümne vahel. Niisiis ei ole sagedaste murdmiste põhjus spetsialisti kinnitusel huntide populatsiooni kasv.

«Kindlasti ei ole põhjus ka selles, et huntidel pole süüa. Toidupuudust neil ei ole. Kitsi on metsas piisavalt,» lisas ta.

Kübarsepp märkis, et hundid on Hüpassaares kogu aeg murdmas käinud. Looduslikult on see paik tema sõnul täpselt selline, nagu huntidele on vaja, ja seepärast nad seal ka toimetavad. Hüpassaare lambad liiguvad aga päevasel ajal suurel alal ringi, sealjuures ka metsa vahel. Kalle Jaaniste märkis, et võrkaia või muu säärase püstitamine poleks Soomaa rahvuspargi alal asuvas kohas ka sobilik.

«Sellise koha peal peab inimene lambaid kasvatades palju vaeva nägema, et üldse mingitpidi toime tulla ja hunte mitte sööta,» nentis Marko Kübarsepp. «Kõik suured kiskjad, aga hundid eriti, on oportunistlikud elukad. Neile saab üsna kergelt selgeks, kus on hea ja väikse riskiga restoran, kust saab alati süüa. Aga miks hundid tänavu rohkem on murdnud... Tont seda teab.»

Tagasi üles