Hinnatõus pureb kontserdikultuuri

Käibemaks Foto: Elmo Riig / Sakala

Valitsuse plaan tõsta kontserdipiletite maksumäära praeguselt 5 protsendilt 18-le toob kaasa selle, et järgmine aasta pakub ka viljandi­maalas­tele muusikaelamusi senisest kasinamalt.

Viljandis tegutsevad kontserdikorraldajad on ühel meelel, et hinnatõus mõjutab neid tublisti. Kannatajaks jääb aga eelkõige publik ning nii külluslikku, mitmekülgset ja kirevat kontserdiaastat, nagu oli tänavune, pole tulevast aastast põhjust oodata.

Tarbija kannatab

Käibemaksumäära tõusu vastu on kontserdikorraldajad kogu Eestis. Nende hinnangul annaks see turu väiksust ning tarbijate hinnatundlikkust arvestades tõsise tagasilöögi eesti kultuurile.

Jaak Kärmas meelelahutusega tegelevast firmast Peoveski toonitas, et kindlasti ei hakka esinejad väiksemat tasu küsima. «On igatahes kindel, et järgmisel aastal jääb Viljandis kontserte vähemaks,» nentis ta. «Pileti hind muutub lisanduvat protsenti arvestades kõrgeks.»

Samas näeb Kärmas muudatusel ka positiivset külge. «Võib-olla hakkavad korraldajad rohkem mõtlema, mida nad teevad, ja sellest peaks lõpptarbija võitma,» arutles ta. «Ehk hakkab tulema vähem kontserte, kuid need on selle võrra paremad.»

Kärmase arvates võib mõni kontserdikorraldaja loobuda osast kasumist, et hoida pileti hinda vastuvõetavana.

Mitme Viljandi kontserdisarja ja festivali taga seisev Aivar Trallmann kinnitas, et kõrgem käibemaksu määr tuleb alla neelata publikul. «Järgmine aasta tuleb väga raske ning sellist muusikavalikut nagu tänavu ei ole mõtet oodata,» lausus ta.

Valus teema

Hinnatõus annab tugeva hoobi Viljandi pärimusmuusika aidas korraldatavatele üritustele.

«See on väga valus teema ja mõjutab meid tugevalt,» tunnistas pärimusmuusika keskuse juhataja Ando Kiviberg.

Keskus arvestab aastas umbes nelja miljoni krooni suuruse piletituluga. Seni maksis ta oma kontsertide eest viieprotsendilist käibemaksu. 13 protsendi suurune lisamaks tähendab keskusele aastas ligi kolmveerandi miljoni krooni kaotamist.

«Ma ei tea, kust seda summat leida,» oli Kiviberg nõutu. «Meiega samas olukorras on ka näiteks «Jazzkaar» ja PÖFF. Kindlasti läheb keeruliseks.»

Keskusel pole plaani, kuidas tekkivat lisakulu kompenseerida.

«Alati on lihtne öelda, et tõstke pileti hinda, aga inimesed võivad selle tõttu üldse mitte välja tulla,» arutles Kivi­berg. «Kui majanduslikult kitsaks läheb, hoitakse kultuuri, kunsti ja meelelahutuse pealt esmajärjekorras kokku. Selles olukorras ei anna hindade tõstmine küll mingit kasu, pigem just vastupidi.»

Riigikogus heakskiitmist ootava käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt hakatakse 18-protsendilist käibemaksumäära kontserdipiletitele rakendama järgmise aasta 1. jaanuarist. Eelnõu esitajate hinnangul on käibemaksusoodustus ebaefektiivne ja kallis moodus, millega mingit toodet või teenust ühiskonna teatud liikmetele kättesaadavaks teha, ning sel pole üldjuhul soovitud mõju.