Viljandi õpilastel, kes ootavad suve taskuraha teenimise mõttega, on põhjust rõõmustada: linnavalitsus otsustas taas avada töörühmad. Nüüd jääb loota veel loosiõnnele.
Linnalastele jätkub suvist malevatööd ka sel aastal
Mäletatavasti osutusid malevakohad eelmisel aastal nii populaarseks, et osalejaid tuli suisa loosiga valida.
Haridus- ja kultuuriameti juhataja Katrin Mändmaa sõnul on sel suvel kohti sajale lapsele. Malevlasi registreerivad koolides huvijuhid ning Mändmaa kinnitust mööda hakatakse soovijaid kirja panema maikuus, kui suvevaheaja plaanid on enamikul juba selged.
Viljandi maagümnaasiumi huvijuhi Aili Kiini jutu järgi täituvad rühmad tavaliselt kiiresti, sest õpilased tahavad väga töötada ja lisaraha teenida. «Meil on alati olnud umbes 50 soovijat, kusjuures keskkoolilapsed malevasse väga ei tüki, sest nad soovivad ilmselt natuke suuremat teenistust. Väiksemad tahavad väga, aga seaduse järgi nemad veel töötada ei tohi,» kõneles Kiin.
Maagümnaasiumis on malevakohti jagatud mitmel moel. Mullu levitati suvise töövõimaluse uudist klassivanemate ja kooliraadio kaudu ning kõik soovijad võisid oma nime kirja panna. Lõpliku valiku tegid õpetajatest rühmajuhid, kes kõigi soovijate vahel pimesi loosi tõmbasid.
«Mingeid pahandusi meil sellepärast ei olnud, et keegi oleks ilma jäänud. Mõned valituks osutunud õpilased loobusid ja siis saime niinimetatud varumängijaid rakendada,» sõnas Aili Kiin.
Ta ei osanud vastata küsimusele, milliseks noorte huvi seekord kujuneb ja kuidas kohti jagatakse. See sõltub sellest, kui palju koolile kohti antakse ja kui palju on soovijaid.
Linnavalitsus maksab sajale lapsele töötamise eest tunnitasu, mis vastab riiklikult kehtestatud alampalgamäärale. Valdavalt tuleb raha Viljandi eelarvest, kuid Katrin Mändmaa ütlemist mööda püütakse projektipõhist lisaraha saada ka Eesti noorsootöö keskuselt.
Mändmaa rääkis, et huvi on küll suur ja valikusõel tihe, kuid ikka satub rühmadesse lapsi, kes tööd teha ei taha või ei oska. «Esineb ka juhtumeid, kus õpilane on nimekirjas ning tuleb kohale, kuid ei viitsi tööd teha ega allu õpetajale ja tööandjale. Sellisel juhul märgitakse ta tööajatabelisse puudujana ning talle ei maksta töötasu, kuid ta on ära võtnud kellegi koha, kes hooliks nii tööst kui tasust.»
Aili Kiin leiab, et suvise malevatöö võimalust on noortele väga vaja. «Lapsele, eriti linnalapsele on seesugune töökasvatus väga tähtis. Maalapsed otsivad ja saavad seda ise, aga linnas pole sellist kogemust maleva puudumise korral kusagilt võtta,» selgitas huvijuht.
Nii Kiini kui Mändmaa sõnul on töörühm üsna populaarne ja vabu kohti naljalt ei teki. Kui keegi alt ära hüppab, leitakse talle tavaliselt kiiresti asendaja.
Töötamise kõrval räägitakse malevlastele tööohutusest ja tööseadustikust ning antakse karjäärinõu. Samuti on õpilastel võimalik noorsootöötajate juhendamisel meelt lahutada.
Linn on taotlenud raha ka muinsuskaitserühma tööks, kuid esialgsete plaanide järgi töötavad õpilased nagu varemgi rannas, staadionil, kalmistutel, koolides ja haljasaladel.