/nginx/o/2016/02/22/5073361t1h17f4.jpg)
/nginx/o/2008/10/16/83949t1hac9f.jpg)
Eile Türgist Antalyast noorte vibulaskmise maailmameistrivõistlustelt naasnud Eesti juunioride ja kadettide koondise parimaks saavutuseks jäi Liis Variku pääs olümpiaringi laskmise teise ringi.
Suurvõistlus tekitas vastakaid tundeid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pühapäeval lõppenud läbi aegade suurima osavõtjate arvuga noorte maailmameistrivõistlustel — kaasa tegi enam kui pool tuhat sportlast 60 riigist — osales ka Eesti koondis kõigi aegade arvukaima koosseisuga. Paraku jäid meie sportlaste tulemused tagasihoidlikuks.
Kvalifikatsioonile järgnenud duell-laskmisel langes esimeses ringis konkurentsist kümme eestlast ja ainsana pääses teise ringi Liis Varik. Kõigi meie sportlaste lõplikud kohad jäid siiski võistlejate rivi teise poolde.
Eesti noortekoondise vanemtreener Aune Varik nentis, et mitu meie vibulaskjat püstitas kvalifikatsioonis ehk
FITA-s küll isikliku rekordi, ent nende tulemused duell-laskmistes olid kesised.
«Sander Putnik tegi korraliku tulemuse FITA-s ja Romet Köhler plokkvibu klassis,» tõstis ta esile kaht koondislast.
Treener tunnistas, et tema tütre Liis Variku allajäämine venelannale duell-laskmise teises ringis tekitas vastakaid tundeid.
«Liisil oli hea võimalus võita. Ent arvestades seda, kui raskes seisus me võistlema asusime, pole tulemus kokkuvõttes siiski kõige hullem,» rääkis ta.
Teises ringis ehk võitluses pääsu eest 32 tugevama sekka oli Liis Varikul viimase seeria eel kahepunktine kaotus. Seejärel tabas ta järjestikku kaks kümmet, lisas ühe üheksa, paraku tabas viimase lasuga ühte.
Türgis oli küll mõnusalt soe, ent võistlustingimused olid tuule tõttu äärmiselt keerukad.
«Meie noored ei osanud niisuguse tuulega arvestada,» tõdes Aune Varik. «Tulejoonel oli vaikus, märklehe ees olid aga lipud tuulest sirged ning nooled kippusid alla vajuma.»
Treener ei salanud, et meie vibulaskjate võimed oleksid lubanud enamat saavutada ning see jääb hinge kriipima. «Paraku on see rong nüüd läinud. Peame järgmisele istuma,» lausus ta.
Ebaõnnestunuks keeldus Aune Varik võistlusreisi nimetamast, sest noored korjasid kogemusi ja kasvatasid võistlusnärvi. «Säärased suured tiitlivõistlused on sportlastele äärmiselt vajalikud,» rõhutas ta.
Nüüd tõmbavad noored treeneri sõnul vibulaskmisest veidi hinge, aga üldfüüsilist trenni tuleb neil sellegipoolest teha.