Viljandi poisid keeravad suurõppusel soomukirooli ja lapivad haavatuid

Soomusmasina kabiin on Kaarel Jaksile kümne kuuga teiseks koduks saanud. Foto: Marek Tiits

​Ajateenistus pole ühiskondlikus mõttes midagi erilist. Asi on lihtne: sa oled osa riigist ja kui oled terve mees, annad teatud vanuse saabudes tillukese tüki oma elust sellesama riigi käsutusse. Õpid, mida teha, kui riik peaks ohtu sattuma, ja tuled siis mõne kuu pärast koju tagasi. Kogemuste, relvavendade ja teadmiste võrra rikkam. 

Kohustusse on võimalik suhtuda mitut pidi. Mõni võtab seda loomulikuna, mõni tüütu sundusena. Ja tõesti, leidub ka neid, kes arvavad tõsimeeli, et inimesele peavad olema tagatud ainult vabadused. Tingimusteta ja ilma kohustusteta.

Viljandi poisid Kaarel Jaksi ja Feliks Kõiv õnneks nende viimati mainitute hulka ei kuulu. Nemad on viimased kümme kuud oma elust riigile kinkinud. Vaid napid kolm nädalat lahutab neid kojutulekust, pärast mida nad saavad öelda: olen andnud selle, mille olen pidanud andma.