Abituriendid tundsid end viimasel eksamil enesekindlalt

„Räägi mulle nendest võrranditest!“ palus üks abiturient.

„Mis sa selle vastuseks said?“ küsis teine.

Selliseid lauseid võis täna Viljandi gümnaasiumi lõunapausil kuulda peaaegu igal nurgal. Oli paus riikliku matemaatikaeksami kahe osa vahel.

Majanduse suuna õpilane Kristiina Raba märkis, et temal eksamieelset närvi ei olnud, pigem oli see tema emal. Täna sooritas ta laia matemaatikakursuse eksami. Esimene osa läks Rabal enda arvates hästi. „Rääkisime juba ülesannetest. Õpetaja tegi osa ülesandeid ise läbi ja ma kuulsin päris palju sarnaseid vastuseid,“ oli Raba enesekindel.

Ta valmistus rahulikult teise osa tegemiseks. „Üritan endast ikka kõik anda, eks näis, kuidas läheb. Praegu lähen lasen lõunal hea maitsta,“ ütles ta.

Lõpetamiseni on veidi rohkem kui kuu ja selleks ajaks plaanib Raba tööle minna. „Ma ei taha niisama koju istuma jääda, tahaksin ikka aktiivsem olla.“ Just matemaatikaeksam oligi neiule kõige tähtsam, sest ta tahab minna õppima majandust. „Nii umbes 70 punktiga oleksin juba täitsa rahul.“

Ka reaalsuuna õpilane Sten Siro tundis end kahe eksamiosa vahel enesekindlalt. „Olen endas kindel. Mingisugust eksaminärvi mul küll ei ole.“ Kõige keerulisemaks pidas ta hoopiski eesti keele eksamit, matemaatika omast ootab vähemalt 80 punkti.

Majandussuunas õppiv Stefan Airapetjan märkis, et temal läks esimene osa eksamist enam-vähem. „Ma ei leidnud enne eksamit väga palju aega harjutada ja pikk paus oli sees, aga matemaatikat tuleb kogu aeg praktiseerida.“

Eksaminärvi Airapetjanil ei olnud. „Kõht oli lihtsalt tühi. Nüüd sõin pausi ajal kõhu täis, vaatan valemid üle ja lähen teen teise osa ära.“

Matemaatikaeksam ei ole noormehele kõige tähtsam, sest ta plaanib muusikat õppima minna. Täna pärast eksamit on aga tema sõnul mõnus pingelangus ning ta tähistab seda sõpradega aega veetes.

Humanitaarsuuna õpilane Jan-Erik Sarv hõiskas enesekindlalt, et on matemaatikas tipptasemel. Ometigi tegi ta kitsa suuna eksami. „Kõik targad teevad laia matemaatikat, keegi peab kitsas suunas ka hea olema.“

Esimene osa eksamist läks Sarvel hästi. „Ühe punkti saab kindlasti kätte,“ sõnas noormees naljatledes. „Tegelikult rääkisime sõpradega vastused läbi ja päris palju oli ühist.“

Eksamiperiood Sarvele pingeline ei olnud, sest ta oli selleks hästi valmistunud. „Mõtlesin, et kui hästi valmistun, siis ei teki pingeid ka.“

Matemaatikaeksamist keerulisemaks pidas Sarv hoopis eesti keele oma, sest tema arvates on vähe neid, kes seda suurepäraselt oskavad. Matemaatikas loodab ta koguda 90 punkti. „Kui eksam läbi, lähen sõpradega grillima.“

Sotsiaalsuunas õppiv Kalev Välk kõneles, et temal on matemaatikaoskused gümnaasiumis läinud paremaks, kui need põhikoolis olid. „Pärast proovieksamit ma enam väga matemaatikale ei keskendunud, seetõttu oli ka hea tulla, et näha, kas mul veel midagi meeles on.“

Välk tunnistas, et ei hakanud selleks eksamiks suurt pingutama, sest tulemus ei ole tema edasistes valikutes oluline. „Lähen kaitseväkke ja siis tahan muusikat õppida.“

Esimest poolt eksamist pidas Välk aga pigem lihtsaks. „Pisut ehk jäi aega puudu. Proovieksamil jõudsin kõik ära teha ja veel ülegi vaadata, aga täna pidin oma aega üsna konkreetselt jaotama.“

Ühtegi eksamit Välk ei kartnud, kuid matemaatika oma tundus talle kõige keerulisem. „Aga nüüd, kui see käes on, ma enam ei põe.“

Viljandi gümnaasiumisse olid tulnud ka vilistlased Tanel Lang ja Siim Saar. „Oleme siin puhtjuhuslikult, ma ei teadnudki, et täna eksam on,“ märkis Lang. Oma eksamipäeva ta ei mäletagi. „Maru hea, et ise eksamit tegema ei pea, ei ole seda tobedat pinget. Juba kuulsin, kuidas keegi siin võrranditest rääkis,“ ütles Lang.

Siim Saar ütles, et tema tänavuste abiturientide käitumisest küll välja ei lugenud, et nad pinges oleksid. „Tundub, et võrrandid on lihtsamaks läinud,“ lisas ta naerdes.