Puust ja punaseks: miks peaks euroliidu eesistumine mulle korda minema ja mis see kõik maksab?

Euroopa päev 9. mail 2017 Tallinnas Vabaduse väljakul. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti poliitikud on viimasel ajal igal võimalikul juhul püüdnud rõhutada, millist erakordset ülesannet ja vastutust kujutab Eestile tänavu juulis algav Euroopa Liidu eesistumine.

Matti Maasikas Foto: Peeter Langovits

Mida see tegelikult tähendab? Miks see peaks keskmisele Eesti inimesele korda minema? Vastab Matti Maasikas, Eesti esindaja Euroopa Liidu institutsioonides.

Matti Maasikas, palun selgitage, mida eesistumine tähendab.

Nendele inimestele, kes sellega vahetult tegelevad, Euroopa Liidu töö korraldamist poole aasta jooksul. Eestile laiemalt seda, et meie riik saab palju targemaks ja mõjukamaks.

Kuidas täpsemalt Eesti euroliidu tööd juhib? Sellised juhtorganid nagu parlament ja komisjon ei kao Brüsselist ja Strasbourgist ju kuhugi.

Seda küll. Aga kõik suured sisulised otsused langetab Euroopa Liidus nõukogu ehk liikmesriigid. Kui välja arvata mõned erandid, hakkab Eesti juuli algusest juhatama kõiki liikmesmaade arutelusid. See muudabki meie rolli eeloleval perioodil eriti tähtsaks.

Kui palju nõupidamisi ja muid sündmusi me korraldame? Kui palju Eesti inimesi selles osaleb?

Kokku korraldame peaaegu 2000 üritust. Brüsselis on meie teha ligi 1700 ning Eestis ligi 260 kohtumist. Tallinnas langeb kõige suurem koormus Kultuurikatlale, kus on kavas 32 üritust.

Otseselt on eesistumisega seotud 1300 Eesti inimest. Paljud neist on spetsiaalselt selleks perioodiks endale ajutise vastutusrikka ülesande võtnud.

Kuivõrd on tegemist puhtalt poliitikute ja eurobürokraatide ettevõtmisega? Või on ka niinimetatud keskmisel eestimaalasel selle teemaga mingi kokkupuude?

Keskmisel kodanikul peaks olema hea meel, kui tema riik saab targemaks ning tal on Euroopas suurem hääleõigus.

Ühtlasi räägitakse eesistumise lähenedes avalikkuse ees Euroopa Liiduga seotud teemadest märksa enam kui tavapäraselt. Seega peaks avarduma kõigi kodanike silmaring.

Väga tähtis on seegi, et tänu eesistumisele on Eestisse oodata ligi 30 000 külalist, nende seas umbes 1000 välisajakirjanikku. Nad toovad siinsetele teenusepakkujatele raha ja aitavad meie riiki tuntumaks muuta.

Miks selline poole aasta kaupa riigiti eesistumise süsteem üldse kehtib? Kas see pole liiga kohmakas ja kallis? Miks ei võiks kogu tegevust aasta läbi juhtida Brüsselis resideeruvad eurobürokraadid?

Esiteks on Euroopa Liit riikide liit, mitte liitriik, mida juhitakse kuskilt ülevalt või keskelt.

Teiseks paneb eesistumise süsteem kõik liikmesmaad põhjalikult tegelema kõigi teemadega, millega Euroopa Liit tegeleb. Tänu sellele peavad ka kõige väiksemad riigid otsima vastuseid kõige suurematele, tervet uniooni puudutavatele küsimustele.

Millise teema seab Eesti oma eesistumise ajaks esiplaanile? Millega me kavatseme jälje jätta?

Pole saladus, et Euroopa Liit on viimastel aastatel kannatanud mitme raske kriisi käes alates eurokriisist ja lõpetades Brexitiga. Seepärast on Eesti peamine siht hoida liit ühtse ja otsustusvõimelisena.

Lisaks on meie eesmärk teha Euroopa Liidule digitaalne teene. Kui peaminister Jüri Ratas andis eelmisel nädalal Brüsselis koos Euroopa komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga pressikonverentsi, küsiti Junckerilt, kumb teema on Eesti eesistumise ajal tähtsam, kas Brexiti läbirääkimised või rändekriis. Juncker vastas, et digiteema on neist kahest märksa olulisem. Kui komisjoni president nii ütleb, siis tasub seda uskuda.

Eelnimetatud valdkonna võib laias plaanis jagada kaheks plokiks. Esiteks komisjoni eestlasest asepresidendi Andrus Ansipi juhitav digitaalse siseturu teema, mis seostub väga paljude eelnõudega, millega eesistujal tuleb igal juhul tegelda. Digituru arendamine ja korrastamine ongi üks Jun­ckeri komisjoni suuremaid eesmärke ja Eesti saab tänu sellele ennast taas näidata suuremana, kui ta tegelikult oma rahvaarvu või SKT poolest on.

Teiseks, olles e-riigina autoriteet, võime usutavalt rääkida, et digimõõde on tähtis igas eluvaldkonnas. Peame saavutama selle, et kui transpordiministrid kohtuvad, arutavad nad muu hulgas transpordi digitaliseerimist. Või kui arengukoostöö ministrid kohtuvad, arutavad nad ka e-lahendusi koostöö parandamiseks.

Kui palju eesistumine Eestile maksma läheb?

Eelarve on 75 miljonit eurot, mis on umbes sama suur kui paar aastat tagasi Leedu eesistumisel. Et me teeme seda esimest korda, tahame raudselt teha täisprogrammi, mitte mõelda igal hetkel, kas kuskil kannataks mõne koosoleku või lõunasöögi kokkuhoiu mõttes ära jätta.

Eelnimetatud summat pole õige käsitleda puhta kuluna, sest nagu ma eespool märkisin, on meil oodata väliskülaliste arvu kasvu, samuti suuremat tuntust pikemas perspektiivis. See toob kindlasti meie majandusse palju raha tagasi.