Makse kergitatakse samas tempos nagu seni

Eugen Veges
, majandusarvestuse ja rahanduse magister
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

(Artikkel on ajendatud Maris Lauri 9. mai Sakalas ilmunud arvamusloost «Uued maksud toovad hinnatõusu».)

REFORMIERAKONNA üks arvamusliidreid Maris Lauri nendib oma artiklis, et Jüri Ratase valitsus ühe käega lahkelt annab, aga teisega võtab topelt tagasi. Tema kirjutises domineerib poliitpropaganda, mille nimel ei põlga ta isegi üldsuse hinnatõusuga hirmutamist.

Igat seisukohta annab põhjendada. Isegi Rail Balticu kasumlikkust andis arvudest välja imeda. Kõik on suhteline.

Tõendatavus peitub mätta otsas, kust asjale läheneda. Kui toetavatele argumentidele läheneda ühtemoodi, vastuargumentidele aga teistmoodi, pole keeruline tõestada isegi seda, et must on valge.

KÕIKIDE VALITSUSTE soov on hallata suuremat hulka raha ja sellega oma võimulolekut põlistada. Sellel põhineb soov tõsta makse.

Maris Lauri süüdistab praegust valitsust maksude kergitamises, kuid tema erakonna suhtumine maksude kergitamisse ei erinenud praeguse valitsuse omast. Erinevusi on vaid teostuses (loe: kas asi toimub varjatult või avalikult) ja sihtrühmades (kas maksustatakse vaesemat või jõukamat elanikkonda).

Elanikkonna maksustamise temposid ei saa võrrelda. Need oleksid võrreldavad vaid siis, kui kasutataks samasugust teostust ehk ei maksustataks varjatult. Võrreldamatusest hoolimata julgen väita, et Jüri Ratase valitsuse võimuletulekuga pole elanike maksustamise tempo kasvanud. Jätkatakse samas tempos.

Varem kasvatati toda elanikkonna maksuobrokit paljuski varjatult, nüüd tehakse seda avalikult. Majanduskeskkonnale ja elanike sissetulekule on mõju sama.

Maksustamisele hinnangu andmise juures oleks vaja teadvustada, et riigieelarve ja omavalitsuste üksikute tuluridade ning sisemajanduse kogutoodangu jagatis ei anna maksukoormusest ülevaadet. Selles ei kajastu varjatud ja näilised maksud, ei kajastu elanikele tagastatava osa (sotsiaalsed tagatised) mõju saldole. Valele eeldusele tuginemine viib valele järeldusele.

REFORMIERAKOND ON võimul olles olnud agressiivne maksude kergitaja. Riigilõivude kergitamised, monopoolsete riigiettevõtete dividendidele panustamine, tulumaksu langetamisest suurema töötuskindlustusmaksu kehtestamine, haiguspäevade eest maksmise erasektori kohustuseks panemine ja muu säärane pole Jüri Ratase valitsuse leiutised. Kui mainitu pole elanike maksukoormuse kergitamine, siis mis on?

Reformierakonna juhitud valitsused kasvatasid elanike maksustamist statistilist maksukoormuse indikaatorit kahjustamata. Poliitilisi tegemisi õigustati statistilise näitajaga, kuid oodatud tulemit – laste arvu kasvu, kodumaalt lahkujate vähenemist, tervena elatavate eluaastate pikenemist, rahva ühtsust, soovitavat majanduskasvu, avalike teenuste kvaliteedi paranemist – pole järgnenud.

MARIS LAURI VIBUTAB  oma loos sõrme Jüri Ratase valitsuse poole ja hirmutab inimesi hindade kerkimisega. Hinnatasemed ei sõltu aga niivõrd maksudest, kuivõrd nõudluse ja pakkumise suhtest. Majanduskasvust kiiremal palkade kergitamisel ja maksurahaga laristamisel on hinnatasemetele maksumääradest tunduvalt suurem mõju.

Reformierakonna juhitud valitsused käitusid sarnaselt Jüri Ratase valitsusega: ühe käega andsid, teisega võtsid topelt tagasi. Niisugune lähenemine võimaldas püsida pikalt võimul, kuid nüüdseks on eestlased muutunud umbusaldavamaks ja kärsitumaks. Oodatakse muudatusi.

Kui Jüri Ratase valitsus jätkab varasemate valitsuste lähenemise ehk maksustamise kasvatamisega, ei ole tal pikka iga.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles