Anname majanduse elavdamiseks inimestele rohkem raha kätte

Kersti Sarapuu Foto: Dmitri Kotjuh

2015. AASTAL ELAS statistikaameti andmete järgi iga viies Eesti inimene suhtelises vaesuses. Kui tahame mõelda Eestist kui edumeelsest riigist, on viimane aeg hakata panustama meie inimeste elujärje parandamisse.

Kurb on tõdeda, et Reformierakond, kes viimased 17 aastat võimul oli, jättis selles vallas väga palju tegemata. Inimene, kes Eestis elab ja siinset elu edasi peab arendama – olgu ta müüja või põllumees, ettevõtja või teenindaja –, jäeti otsuseid vastu võttes tagaplaanile. Selle asemel tegeldi järjepidevalt riigi õhemaks viilimisega, mis viis asjad lõpuks sinnamaale, et meie majandus jäi seisakusse.

Nüüd on vaja kardinaalseid muutusi, ainuüksi peenhäälestamisest jääb väheks. Tähtis on luua meetmeid, mis tooksid riigi huvide keskpunkti tagasi inimese, kes elab siin, Eestis. Ükskõik kas Tallinnas või Tõrvas, Narvas või Paides.

ESIMESE SAMMUNA tuleb meie majandus kasvule pöörata, sest kui majandus ei kasva, ei saa rääkida mingisugusest palga- ja pensionitõusust ning see omakorda halvab inimeste tarbimisvõimalusi.

Riigi majanduse elavdamiseks on praegune valitsuskoalitsioon kokku leppinud, et 2018. aasta algusest tõuseb tulumaksuvaba miinimum seniselt 180 eurolt 500 euroni. Niisugune põhimõtteline muutus maksusüsteemis on suurim omasugune reform taasiseseisvunud Eestis ning parandab madala ja keskmise sissetulekuga inimeste võimalusi tarbida.

Ulatuslik maksureform avaldab positiivset mõju 86 protsendile tööealisest elanikkonnast: nende igakuine kättesaadav tulu suureneb. Kui inimesel jääb rohkem raha kätte, on tal võimalus ja soov seda ka rohkem kulutada ning ühtlasi majandust elavdada.

Seejuures on tähtis märkida, et ligi poole miljoni tööealise elaniku igakuise sissetuleku märgatavast suurenemisest hoolimata ei tõsteta tulumaksumäära: see jääb endiselt 20 protsendi peale. See on oluline, et toetada meie eksportivat majandussektorit.

75 PROTSENTI EESTI tööealisest elanikkonnast teenib praegu brutopalka vähem kui 1200 euro kuus. Nende sissetulekud kasvavad tänu tulumaksureformile kuni 64 eurot kuus, mis teeb 768 eurot aastas. Sisuliselt saavad paljud madalapalgalised aasta jooksul juurde ühe terve kuu palga.

Kõrgema kui 1200-eurose palga puhul hakkab maksuvaba tulu sujuvalt vähenema, kuid kättesaadav tulu suureneb sellegipoolest. Kõrgepalgalised, kes teenivad enam kui 1776 eurot, hakkavad küll palka veidi vähem kätte saama, kuid ei kaota rohkem kui 36 eurot kuus.

Selline maksusüsteem, mille puhul toetatakse rohkem madalapalgalisi ning kõrget palka saavad inimesed kannavad oma õlul veidi suuremat koormat, on kasutusel mitmes edukas Euroopa riigis. Ma ei nõustu väitega, nagu oleks see jõukamate inimeste karistamine. See tähendab hoopis üleüldise elukvaliteedi parandamist. Mida rohkem on meie seas õnnelikke ja täisväärtuslikku elu elavaid inimesi, seda turvalisem ja kestlikum on ühiskond.

Lisaks aitab niisugune süsteem kaasa sellele, et elujärg paraneb ka nendel inimestel, kes elavad väljaspool suuri tõmbekeskusi, kus palgatasemed on madalamad. Ühtlasi vähendavad kõrgemad sissetulekud neid olukordi, kus inimesed lahkuvad väikese palga tõttu kodumaalt. Seegi on piirkondade arengule positiivne tõuge.

REFORMIERAKONNA juhitud valitsus kahandas kaudsete maksude seadmisega väiksema sissetulekuga perede toimetulekuvõimalusi. Nende maksudega kannatasid kõige enam just madalapalgalised, sest üldine hinnatase tõusis märkimisväärselt kiiremini, kui kasvasid inimeste sissetulekud. Praegune valitsus töötab selle nimel, et luua tunduvalt paremaid võimalusi ka keskmisest väiksemat palka saavatele inimestele. Seda näitab muu hulgas diislikütuse aktsiisi tõusu peatamine.

Ametis olevale valitsusele on ette heidetud, et maksutõusud söövad ära tulumaksuvaba miinimumi tõstmisest tuleneva netopalga kasvu. Ma ei saa sellega kuidagi nõustuda. Väide, nagu võetaks alkoholiaktsiisi või magustatud jookidele kehtestatavate maksude sisseseadmisega inimeselt lisaraha ära, on naeruväärne. Need muutused on võrreldes kättesaadava tulu suurenemisega marginaalsed.

Näiteks magustatud jookidele kehtestatav maks tõstab magustatud jookide hinda 10–30 senti liitri kohta olenevalt lisatud suhkrukogusest. Nii tõuseb pooleliitrise koolajoogi hind maksu kehtestamise järel mõnikümmend senti. Muidugi kui tarvitada magustatud jooke või alkoholi iga päev liitrite kaupa, võib tõesti juhtuda, et kehtestatavad maksud ja aktsiisid söövad tulumaksuvaba miinimumi tõstmisest tuleva lisatulu ära.

RIIK EI TEE maksureformi laste ega pensionäride arvelt. Kõik senised lastega seotud maksuvabastused jäävad kehtima ka pärast tulumaksuvaba miinimumi tõstmist. Lisaks kehtestatakse selle aasta juulikuust lapserikka pere toetus. Kolme ja enama lapsega peredele on ette nähtud 300 euro suurune lisatoetus. Kui aga peres kasvab seitse last või enam, maksab riik lisatoetust 400 eurot.

Tulumaksureform asendab ka pensionide täiendava maksuvaba tulu, mistõttu ei muutu pensionisaajatel tulude juures sisuliselt midagi. Küll aga on riik üksikutele pensionäridele ette näinud ühe korra aastas makstava toetuse: üksi elav pensionär saab riigilt 115 eurot lisatoetust. Toetust saavad need, kelle netopension jääb alla 402 euro.

Peame väga tähtsaks, et nii kooli- kui lasteaiaõpetajad saaksid oma töö eest väärilist tasu. Eriti kurvas olukorras on olnud meie laste esimesed õpetajad lasteaedades, nende palk on jäänud kooliõpetajate omale tunduvalt alla. Seetõttu oleme riigi eelarvestrateegias pööranud erilist rõhku sellele, et lasteaiaõpetajate palgad jõuaksid kooliõpetajate omadele järele.

Õpetajate palgatõusu kõrval toetame omavalitsusi koolide tugispetsialistide palkamisel ja parema teenuse pakkumisel. Riigi eelarvestrateegias on planeeritud, et riik toetab järgmise nelja aasta jooksul haridus-, teadus-, keele- ja noorte valdkonda ligi 450 miljoni euroga.

Lisaks taastab Keskerakonna juhitav valitsus riikliku matusetoetuse, mis 2009. aastal kaotati. Alates 2015. aastast on õigus 250-eurost matusetoetust saada vaid neil, kes on viimase aasta jooksul saanud toimetulekutoetust. 2018. aasta algusest hakkab riik omavalitsustele jagama raha selleks ettenähtud toetusfondist ning valla- ja linnavalitsused otsustavad lähtuvalt seadusest, kes ja mis tingimustel toetust saavad.

Uus valitsus on vähem kui poole aastaga teinud palju selle heaks, et riigi majandus ning inimeste heaolu ja toimetulek hakkaksid võimalikult kiiresti paranema. Inimestel tuleb palju ise ära teha, kuid riik tuleb appi, et üheskoos oleks igal Eesti inimesel võimalik elada täisväärtuslikku elu.